esmaspäev, 14. juuni 2010

jääääre thuuled

Reede. Kontsert. Käsmus. Sadas. Päev läbi. Korraks jäi järele. Siis käisimegi. Käsmus. Kuulamas. Thulet. Esinesid. Natuke Jääääre moodi. Mitte liiga palju. Ja Jäääärt. Esinesid. Natuke Thule moodi. Küll hoopis vähem. Kui eelmised. Thulet mõtlen. Ei, tegelikult lahe oli. Igati. Kui mõlemad bändid on. Lemmikud siis. Minul muidugi. Seda enam tore oli. Teistmoodi. Nende lugusid kuulatagi. Mingil hetkel võrdlus. Peas tekkis. Et kui Padar tegi. Plaadi siis. Veidi valjem kui vaikus. Seesama. Vanade lugudega. Teises võtmes küll. Kohe lood heaks said. Thule jäi. Heaks ikka.
Peaks veel. Mõnele minema. Kontserdile siis. Onju. Maailmas pidi küla olema. Mitu head esitust ka. Saatpalu rääkis. Ja mängis. Rõõsikates ette. Selle mehe muusikavalik. Meeldib. Mitte esitus. Ja mõned kommentaarid. Humanitaar selline :). Asjade toimimisest ei taipa. Aga möliseb.
Püssi käisin laskmas ka. Kuidas muidu. Laupäeval. Ja pühapäeval. Kuidas muidu. Haavlit. Laekveres. 200 taldrikut. Vaja katki teha. 130 sain. Paistes käsi polnud kõige hullem. Tuul oli. Pean vist triikraua. Järgmine kord. Tasku panema. Et ära ei viiks. Tuul. Mind siis. Ei saanud aru. Kui mõtled. Enne lasku. Mida peab tegema. Küsid. Näed märki. Tõstad püssi. Ja teed mida iganes. Mitte seda. Mida peaks. EI SIHIGI. Ei saa aru.

No pilt täna!
Päikest!

neljapäev, 10. juuni 2010

Kolimisest ja uuest kohast ka

Alustuseks, Ervin, tänud!! Palju suurem töö oli, kui algselt arvatud. OKmovers on ka täitsa ok firma. Päeval alustatud kolimine lõppes kell .. pool kaks öösel. Jah, käed on tagasi saanud oma endise pikkuse. V.a. pöial - see on veel remondis. Aga õrritamiseks panen siia kõrvale ka mõned vaatepildid rõdult ja läbi minu ootamatult populaarseks osutunud vaatetorust. Sõnaga, järgmisel päeval majaelanikud kallale ei tulnud.
Selgus, et inimestel on kombeks enese kõrvale koguda üüratult palju asju, kasutada neid väha ja hoida alles siis ka, kui juba aeg ammu möödas. Seega on meilgi üle asju mitmeid. Kes küsib, saab pilte näha või vaatama tulla. Aga sobimatu loetelu siia (hind kõigel kokkuleppel):
lasteratas 2-3 aastastele vast
lasteratas 4-5 aastastele
plikade ratas kuni 140-150 cm pikkuseni
plikade ratas kuni 130-140 cm pikkuseni
vanaaegne puhvetkapp
kaheinimese voodi ilma madrtsiteta - täiesti puidust
Midagi oli nagu veel, eks püüan täiendada. Ja kui reaktsioone ei järgne, osta-sse riputada.
Tänaseks enamus kaste lahti ja ainult hetkel kõige vajaminevamad asjad kuskile kastipõhja kadunud. Teate ju küll, kuidas isand Murphy aitab sellistel puhkudel. Traditsioonidest erinevalt on siin põrandaliistud paigas ja vaja vaid pisiasju teha +  köök vahetada ja esikusse kapp tellida. Ja veel natuke pisiasju teha - seega, võite arvestada, et tegevuse puudust veel ei ole. Ok, seda pole mul vist veel lähematelk aastatel. Muidugi v.a. juhtumid kus sunnin end tegema mittemidagi või veel vähem. On ju ütlemata haige tegemata asjade lahendamisega terve elu end lolliks joosta.
Sestap ärge imestage külla sattudes, et miskit ikka pooleli :).
Aga kolimisjärgselt sai käidud grillikursustel. Kiika Kööki tegi. Grillikäru oli kohal. See auto haagise täis kööki. Peremees ise õpetas meid ja andis päris huvitavaid nippe. Eks ikka vaja treenida ka. Mul ikka veel küljes häda liha liiga palju küpsetada ja nüüd tasapisi õpin.
Tõin siin ühel kenal päeval paar kanatükki koju. Noh, kolm pakendit. Pikad vaatasid peale ja ütlesid: "Fuihhhh. Toores kana, see näeb välja nagu kopsud ... ". Pagan. Peab korra mõned kopsud neile koju tooma, siis ei võrdle nad enam kanaga.
Väike mop ja kerge kuumus ja tabasin plikad hetkelt, kus just natuke juurde tõsteti.
Kui ma siin kabinetis suudan veidi korda luua, siis heal juhul riputan mõne pildi. Ülejäänud pildid aga .. magamistoast? Böö

Kui hästi läheb, kirjutan varsti jälle. Kui veel paremini läheb, siis ei ole aega kirjutada :)

kolmapäev, 9. juuni 2010

pole ammu kirjutanud

Kohe päris mitu võistlust ja treeningut kajastamata. Tea, kas mõtet ongi neid tagantjärgi siia panna. Läbi saja muu tegevuse ja kontsentreerumiseta. Pgn, mõtlen, kui aega saan, ehk topin. Ja pildid riputan siis juurde.
Sõnaga, jätame vahepeale agu ja alustame kuskilt eelmise nädalavahetuse võistlusest. Või siis eelnevatest emotsioonidest. Oli seega kolitud ja venitatud ja natuke trennigi tehtud. Tulemuseks .. paistes parem käsi. Aga valu ei tapnud ja elada lasi. Kombivõistlus Konju tiirus laupäeval. 50 taldrikut ja 20 lasku vindist. Lihtne. Esimene taldrikurada oli huvitav ja veidi omanäoline. Eks järgmine kord veidi enam ohutust vaadatakse.
Aga lasketiirude kauged naabrid on omanäolised. Eriti head inimesed kutsuvad igaks juhuks politsei. Kuigi laupäevase tuulega palju ju kosta need paugud eip saanud. Siis ühel kenal hetkel tuligi selja taha sireen ja politsei käskis relvad tühjaks laadida, sest tegemist loata üritusega - nende arvates. Ausõna, esimest korda selline sündmus minu laskekogemuste hulgas. Pärast tuli küll välja, et load olemas ja politseigi informeeritud...
Aga eitea, mida oma tulemustega tegin, kuid trapi märkidele pihta eip osanud saada ja vindis rabasin ka laske ära. Aga CSP läks hästi. Seega haavlis 20+13 ja vindis 193 silma. Jah, sea ja rebasega ei tohi lohakas olla. Lambas ka mingi üksik äratõmme sees. Ähh, no ei saand korda. Jälle ei olnud vajadust võistluse lõppu oodata - juba mitmes kord sel aastal. Pgn!
Järgmisel päeval veel inglise sporting Männikul. See on siuke paugutamine, kus grupp seltsimehi rändab mööda tiiru - ajad ja laskekohad ootamas. Igas kohas laseb laskja 4 korda järjest lendavaid märke. Siis järgmine ja nii terve grupp - ning edasi järgmisele kohale. Mõne koha peal tuli täitsa välja. Kui numbri sain, kästi pooled märgid alla tuua. Nats rohkem sain. Mõlemad tulemused peaksid juba ejsl.ee lehel ka rippuma. Või siis kohe saama.
Esmaspäeval tiiru. No pagan sellest seast jagu ei saa. Ja R ning K soovisid ülevaatamist. Seega ise lasin kolm korda sea asendist ja aitasin teisi. Kõikuv aga miski parendusvõtte sain kätte. ehk siis kõikse väsinum laskmine ja laumise pildi ülemine osa. Järgmine kord tiiru jõuan, kontrollin üle.
Ja vahepealsel pildil on veel üks kuul, mida katsetasin. Esimest lasku ei leidnud lehest üles ja ülejäänud padrunid ei mahtunud rauda...
Ning veel -lõpupilt, ühe padruni väsimine oli ka tore - sellestki väike fotomeenutus. Just nii juhtus, et peale lasku see parempoolne jupp kestast vaid kättesaadav oli ja seejärel punnisin jupp aega teise poole leidmiseks.
Eile ka koos kuulikomisjoni koosolekuga ka pisuke laskmine Lutakul. Lõppes sellega, et ca. 175 taldrikut mul sihiks olid.. ja täna pean tänu üles paistetanud käele trenni vahele jätma...