on mulle ette heidetud liigset virisemist ning kriitikat. Õigus neil kriitikutel. Jah, ei meeldinud kokkutulek, ei jätnud teadmist endale ja ütlesin välja. Aga ei kirunud jahindusjuhte, vaid kokkutuleku kohapealseid korraldajaid. Külapidu ja kukepoks ning suure võistluse kohtunikutöö on erinevad ning sellega peab arvestama. Aga see minevik.
Mõtlesin siin, et kui alati tuua välja meeldiv ja ilus, läheb elu igavaks, vähemasti minu kui kirjutaja jaoks ning nõnda ei teki ridagi. Aga iriseda, tuua välja eripärane ning lisada väike pipratera. Ehk on see ka vastand igapäevaelule, kus olen püüdnud rohkem positiivset teha ja öelda. Alati pole välja tulnud :).
Aga nüüd muust. Kõige olulisem muu on täna korraldamine - Metspahri korraldamine. Laskmisest kõrvalolijaile teadmiseks, et püüe teha üks laskevõistlus. Ja meie, korraldajate eesmärgiks teha sellest kõige-kõige .. parem siis. Osalejatele muidugi. Niisiis püüame mõelda asju nii, nagu võistlejatena neid näeme - kuis oleks lihtsam ja mugavam, samas unustamata tulemuste lõpplikku kajastamist, ooteaegu ja pagemisvõimalust ilma eest? Nii tulebki välja, et kattes auhinnad sponsoritega jääb ikka tuhat asja kulupoolele. Aga lootes, et võistlus osalejatele seda väärt, ennustame ja püüame hakkama saada. Lootes siis veel oma 60 inimese lisandumist. Või rohkema. Nii 100 veel :)
Olulised muud on ju veel, aga neist leierdatakse nii ja naa, pateetiliselt ja lüüriliselt - koolialgus näiteks. krt, peab ka ise oma kooliseisu kaasajastama, tea, polegi nagu kiusatust sinna pingutada aga ehk võiks? Oli see nüüd enesemotivatsioon või mis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar