Alustuseks küll üleskutse - verekeskus vajab värsket verd, AB ja vast + oli neil eriti sooviks. Ma ise eip saa veel kahjuks minna (pole jalg terve veel, et mult võetaks). Kuid olge teie kenad ja aidake. Või siis .. ise teate, kui südamest eip tule, pole minna vaja.
haigekassandus teemaks algul
tänu vahvatele kogemustele jah, eip tasu vist rahul olla. ei tasu ka viriseda paremat asemele pakkumata jättes. Ei, map viitsi hädaldada seekord asjadest, mis ei meeldi. Kuid keerlemas peas üks mõte. Mõte, mis juba targemategi poolt välja on öeldud. Või siis kombinatsioon. See teenus, mille eest maksame peaks saama tasakaalustatud. Vastavalt meie panusele vast. Panuseid ju kaks: üldine tervis, elunormid ja kaaluvormid. Teatud parameetrid rohkem kulutavad (olgu see siis näiteks viinaviga või 150 kilo turjal). Ja samas anname me kõik väga erineva summa sinna potti. Kas siis peaks ka ravimised olema jagatud tasemetele - sellele tasemele niipalju ja tollele naapalju kvoote. Kõlab jah väga küüniliselt. Kuid niisama küüniliselt paistab, kui hirmsaid summasid kulutanutele ei jagu aega või tahet nende probleemi süveneda. Hello, kui kõrgema palgaga tüüp peab seetõttu kauem haiget lehte nautima, läheb see ju süsteemile rohkem maksma. Jah, selle piiri tõmbamine on raske ja valus, kuid vanal viisil ju ka poolik õun. Sestap võiks see haiguskindlustus olle osadest koosnev - riigimaksu abil baas ja vältimatu ning era või muul moel vabatahtlik pakettide süsteem. Ja kui näiteks tuleb mõni miljonär ning plekibki kinni taseme, kus ka varbaväänamise korral ukse ees limusiin ja kuuks ajaks karke hoidev või käru lükkav tüüp ukse taga, kui arstil tema mureks aega kulub tund või kaks - mis siis? Ta ju maksab selle kinni. Normaalse tunnihinnaga. Arstil on tasutud tööd ja jagub veidi ülegi. Ja patsient ise valib, kuhu tohtri juurde ta läheb. Mis sobib. Kuhu papi suunab. Ehk siis süsteem, mis koosneb natuke ameerikast ja natuke eestist ja päris palju panusest ja tervest mõistusest. Muidugi on selle koostamine tülikas ja keeruline, kuid ehk saab seeläbi parem tasakaal. Ahjaa. Selle erakindlustuse poolega tekib kindlustamise vastu ehk neilgi huvi, kel villad suured, autod uued ja palgaks miinimum...
teiseks jutuks ametnikud
no ei suuda ma imestamata jätta seda pimedust. ei saa aru. Saab üks ametkond aru, kust saabub nende palk, tuleb järgmine. Oma õigust taga ajama. Me oleme spetsialistid, kuid teie pakkuge lahendus. Ei ole ju nii. Raha ei teki riigiametis, raha ei teki süsteemi siseselt. Selle loovad ettevõtjad.
Vahemärkusena kuuldud lugu - veidi ümberjutustatuna, kuid siiski. Et oli ühel välisfirmal siia asja. Tulid asjatasid, tegid tööd. Riigi saatkond aitas, kui vaja helistada, jagas koosolekuruume. Oma riigi firma ju, toob kasu riigile, järelikult ametkonnale.
Läks eesti ametkond väljamaale. Oli soov näha koduuudiseid, saatkond ehk lähim koht. Kokkuvõtlikult kõlas vaid KÕTT.
Miks jääb meie ametnikest ka täna tihti selline mulje? Miks ei püüta kogu hingest lahendusi leida? Et teeme ja arvutame ja proovime nii ja proovime naa. On siis vaja mängida saladusi asjadega, mis netist lihtsalt leitavad? On vaja lasta lahendusi otsida neil, kes teemat õppima peavad, kui õppind mehed vaid kriitikurolli võtta saavad/tahavad?
Saaks juba kõik koos hakata mõtlema, kuidas saab.
Ja ikka jõuan ma tagasi siingi kirjeldatud mõttearenduseni - eks pea me kõik vahepeal ka teispool oma ala töötama...
esmaspäev, 21. detsember 2009
teisipäev, 15. detsember 2009
aeg vaadata
enda sisse, kuhu siis mujale? Mida paganat meil sest elust vaja, mida ootame ja soovime ja loodame. Tegelikult! Ja mille eest end varjame, kus me teeskleme ja maske kanname. Ja kuivõrd on tulemas vabu päevi, siis peaks nondega kedagi peale hakkama. Jah, vanal ajal jõuti alles siis mõtteni. Targem oleks seks ajaks oma mõtted lõpuni mõelda. Selgeks saada ja vaba aega mõtete realiseerimiseks tarvitada.
Viimastel nädalatel on Arles tegelenud programmiga head mõtted ja 100 aastane mina. Oma peas need tekkisid ja kindlasti kuskilt mujalt inspiratsiooni said. Kuid sisu on siis järgmine:
Head mõtted
Pole mõtet mõelda asjadest nii, nagu nad võivad halvasti minna. Siis ju mõtted sinna suunduvadki. Milleks siis halvale keskenduda? Ajuvaba. Ja samavõrd pole abi minevikus elamisest ja tehtu kahetsemisest. Ikka see, mis ees on tähtis ja see, mis õige ja hea on sihiks. Nii kaobki halb vaikselt ise. Jah, ikka juhtub vigu, kuid vähem ja me ise märkame neid vähem. See mõtteviis sai kunagi alguse laskmisest (aitähh Kristjan) ning on kandunud juba peaaegu kõikjale minu ellu.
100 aastane mina
Täna teeb mina mingeid tegevusi, eile tegi ja homme teeb. Kogu aeg ja alati, andmata endale aru, mistarvis siis. Kelle jaoks ju kuhu jõuda tahtes. Tihti täiesti eesmärgivabalt. TEGELIKU EESMÄRGI vabalt. Niisiis tekkis mõte ja nüüd juba veidi rohkemgi. Kui ma oleksin 100 aastane ja vaataksin elule tagasi siis, mille pagana üle ma rõõmustaks, mida tahaks seal näha ja mis oleks tähtsusetu. Mida üldse mäletaks ja mida mäletada tahaks. Eks me kõik sea sihte ning see nähtav võib ju olla vabas vormis - kellele olümpiamedal, kellele pidev joove :) ja kellele hoopis kasitud lapsed ja viimse piirini korras tuba.
Ei, ma ei kirjuta omi eesmärke siia. Sest need on minu omad! Ja ma olen neid nõus avaldama vaid kõige lähedasematele inimestele. KÕIGE! Teised võivad märgata mõnda muutunud käitumist, soovi või mõtteviisi.
Aga sina, kes sa siia lehele sattusid ja sellegi jutu lõpuni lugeda viitsisid. Mida sa ise elult ootad või kuhu selle suunad? Tahad sa olla aastakümneid oma lastega seotud (ori :)) või nautida üksikuna vanadust? Tahad olla õnnelik oma tehtud töö üle või selle üle, et suutsid ilma kellegi heaks orjamata ära elada? Selle üle, et pangaarvel on ja olnud pappi, et nautida asju ja põnevaid tegevusi või selle üle, et raha ei sega sinu mõtteid ja elu? Oled õnnelik, et saand oma kallist kaaslast täiega nautida või selle üle, et pole olnud sugutungi ori? Igatahes on sinu tõde kuskil, kuskil keset neid küsimusi. Või siis ääres. Ise tead, kui mõelda viitsid.
Päikest kenasse talvepäeva!
Viimastel nädalatel on Arles tegelenud programmiga head mõtted ja 100 aastane mina. Oma peas need tekkisid ja kindlasti kuskilt mujalt inspiratsiooni said. Kuid sisu on siis järgmine:
Head mõtted
Pole mõtet mõelda asjadest nii, nagu nad võivad halvasti minna. Siis ju mõtted sinna suunduvadki. Milleks siis halvale keskenduda? Ajuvaba. Ja samavõrd pole abi minevikus elamisest ja tehtu kahetsemisest. Ikka see, mis ees on tähtis ja see, mis õige ja hea on sihiks. Nii kaobki halb vaikselt ise. Jah, ikka juhtub vigu, kuid vähem ja me ise märkame neid vähem. See mõtteviis sai kunagi alguse laskmisest (aitähh Kristjan) ning on kandunud juba peaaegu kõikjale minu ellu.
100 aastane mina
Täna teeb mina mingeid tegevusi, eile tegi ja homme teeb. Kogu aeg ja alati, andmata endale aru, mistarvis siis. Kelle jaoks ju kuhu jõuda tahtes. Tihti täiesti eesmärgivabalt. TEGELIKU EESMÄRGI vabalt. Niisiis tekkis mõte ja nüüd juba veidi rohkemgi. Kui ma oleksin 100 aastane ja vaataksin elule tagasi siis, mille pagana üle ma rõõmustaks, mida tahaks seal näha ja mis oleks tähtsusetu. Mida üldse mäletaks ja mida mäletada tahaks. Eks me kõik sea sihte ning see nähtav võib ju olla vabas vormis - kellele olümpiamedal, kellele pidev joove :) ja kellele hoopis kasitud lapsed ja viimse piirini korras tuba.
Ei, ma ei kirjuta omi eesmärke siia. Sest need on minu omad! Ja ma olen neid nõus avaldama vaid kõige lähedasematele inimestele. KÕIGE! Teised võivad märgata mõnda muutunud käitumist, soovi või mõtteviisi.
Aga sina, kes sa siia lehele sattusid ja sellegi jutu lõpuni lugeda viitsisid. Mida sa ise elult ootad või kuhu selle suunad? Tahad sa olla aastakümneid oma lastega seotud (ori :)) või nautida üksikuna vanadust? Tahad olla õnnelik oma tehtud töö üle või selle üle, et suutsid ilma kellegi heaks orjamata ära elada? Selle üle, et pangaarvel on ja olnud pappi, et nautida asju ja põnevaid tegevusi või selle üle, et raha ei sega sinu mõtteid ja elu? Oled õnnelik, et saand oma kallist kaaslast täiega nautida või selle üle, et pole olnud sugutungi ori? Igatahes on sinu tõde kuskil, kuskil keset neid küsimusi. Või siis ääres. Ise tead, kui mõelda viitsid.
Päikest kenasse talvepäeva!
esmaspäev, 7. detsember 2009
Uued tuuled
Või siis tuuleta ilmad. Ca poolteist nädalat tagasi sai mässatud ühe kena aparaatusega. Generaator of tuule tol nimeks. Ja mis nüüd, läbi kannatuste püsti saadud elukas mitte teps elektrit ei taha toota - taat of ilma pani pirni ja keeras tuule kinni. SIIN, minu kogemuse järgi riigi kõikse tuulisemas kohas. Ükskena õhtu vend teate saatis - kuis genekas vuhiseb, tal akna taga tuul uhub täiega - vaid 20 km eemal siis. Vaatab mina aknast välja ja .. viirlipu ots veidikene kaugeneb aeg-ajalt vaid mastist. No kesse lubas. Poleks pidanud kiiruga ja oleks .. :) sõnaga kena oleks-poleks mäng.
Nädalavahetuse toredaks sündmuseks oli seekord võistlus (jah, just nagu alati, Arles=nädalavahetusel võistlustel). Seekord vähe teisiti. Zürii oli lahkelt lubanud kasutada taburetti, sest jalale veel toetuda eip tohi. Ma küll paar korda hooga proovisin aga see veidi valusalt lõppes. Seega siis, taburett ühe põlve all ja teine jalg maas - sai lasta küll. Muidugi mitte nii, nagu seda kahel jalal seistes - puusad eip saanud liikuda ja keha ikka veidi kõveras. Kuid meeskond sai omad punktid ja .. oh üllatust, Martna selts lõpuks, läbi mitmete aastate kütiliinide hävingute saanud tippu. Kuid kodutiiru eelistest kadunud meestel hulgaliselt punkte. Omal läks enam-vähem talutavalt.
Jajah, laskmine paljudele igav teema, seega hetkel aitab.
Ning lisakommentaar neile, kel arvamine, et ma nüüd viksilt ja vaguralt kodus kopitan ja liikuma ei saa - unustage ära! Kuniks kinni pole seotud, seni liigun, täiega. Seega, tänud Arvedile - automaatkastiga sõitsin juba eelmine nädal, ja hiljemalt järgmisest võiksin jälle oma masina rooli saada - homsest juba tohib paremat jalga toetama hakata. Kuivõrd kõik varbad liiguvad, pole sest ka hullu. Niisiis - tiirud, koosolekud ja ka trepid, saame hakkama!
Ahjaa, midagi pidi veel reklaamima... Viljandi linnas, kuskil seal kultuurimaja läheduses oli üks kelder - Aasia või Hiina köök - miskit sellist. Kui satute, minge läbi, vähemasti need, kel meeldib tuld sülitada. Ehk pipardega toidud olid ka tulised ning maitse oli säilinud, seega VÄGA hää kokk ja minupoolsed soovitused. Kuits, sulle eriti kohe - kastet vurtsu lisamiseks kasutasin minagi :)
Nädalavahetuse toredaks sündmuseks oli seekord võistlus (jah, just nagu alati, Arles=nädalavahetusel võistlustel). Seekord vähe teisiti. Zürii oli lahkelt lubanud kasutada taburetti, sest jalale veel toetuda eip tohi. Ma küll paar korda hooga proovisin aga see veidi valusalt lõppes. Seega siis, taburett ühe põlve all ja teine jalg maas - sai lasta küll. Muidugi mitte nii, nagu seda kahel jalal seistes - puusad eip saanud liikuda ja keha ikka veidi kõveras. Kuid meeskond sai omad punktid ja .. oh üllatust, Martna selts lõpuks, läbi mitmete aastate kütiliinide hävingute saanud tippu. Kuid kodutiiru eelistest kadunud meestel hulgaliselt punkte. Omal läks enam-vähem talutavalt.
Jajah, laskmine paljudele igav teema, seega hetkel aitab.
Ning lisakommentaar neile, kel arvamine, et ma nüüd viksilt ja vaguralt kodus kopitan ja liikuma ei saa - unustage ära! Kuniks kinni pole seotud, seni liigun, täiega. Seega, tänud Arvedile - automaatkastiga sõitsin juba eelmine nädal, ja hiljemalt järgmisest võiksin jälle oma masina rooli saada - homsest juba tohib paremat jalga toetama hakata. Kuivõrd kõik varbad liiguvad, pole sest ka hullu. Niisiis - tiirud, koosolekud ja ka trepid, saame hakkama!
Ahjaa, midagi pidi veel reklaamima... Viljandi linnas, kuskil seal kultuurimaja läheduses oli üks kelder - Aasia või Hiina köök - miskit sellist. Kui satute, minge läbi, vähemasti need, kel meeldib tuld sülitada. Ehk pipardega toidud olid ka tulised ning maitse oli säilinud, seega VÄGA hää kokk ja minupoolsed soovitused. Kuits, sulle eriti kohe - kastet vurtsu lisamiseks kasutasin minagi :)
reede, 4. detsember 2009
Ajujaht
Tore kogemus, kuid ..
Ma saan aru, et zürii peab esinema ja arvama. Huvitav, kas arvama peab kohe kui tuleb oma mõte või siis kui mõte on esitatud? Kas väitma peab kaljukindlalt, et asi on olemas, tuginedes arvamusele?
Sõnaga hr. K1, Teile tõesti meeldib rääkida. Aga ups, kuulmine on ju siis blokeeritud :)
Ja hr. K2, Teie viidatud asi on hoopis midagi muud - just see, milleks me seda esitlusel nimetasime - veebibrauseris toimetav analüsaator - tegeleb minevikuga.
Sõnaga, meie ideeks olevat seadet ei ole olemas ja me viime selle projekti ellu sõltumata Ajujahist. Aga eks meelelahutust peab ka saama :).
Lahutagem siis!
Ja kui keegi end solvatuna tundis - palun vabandust.
Ma saan aru, et zürii peab esinema ja arvama. Huvitav, kas arvama peab kohe kui tuleb oma mõte või siis kui mõte on esitatud? Kas väitma peab kaljukindlalt, et asi on olemas, tuginedes arvamusele?
Sõnaga hr. K1, Teile tõesti meeldib rääkida. Aga ups, kuulmine on ju siis blokeeritud :)
Ja hr. K2, Teie viidatud asi on hoopis midagi muud - just see, milleks me seda esitlusel nimetasime - veebibrauseris toimetav analüsaator - tegeleb minevikuga.
Sõnaga, meie ideeks olevat seadet ei ole olemas ja me viime selle projekti ellu sõltumata Ajujahist. Aga eks meelelahutust peab ka saama :).
Lahutagem siis!
Ja kui keegi end solvatuna tundis - palun vabandust.
neljapäev, 3. detsember 2009
mulle väga hästi tehtud tüng
http://www.tackfilm.se/en/?id=1259778367458RA42
ja mina loll arvasin, et mulle on raske tünga teha ..
vats nekst?
Päikest kõigile ja tuult minu tuulikule!
ja mina loll arvasin, et mulle on raske tünga teha ..
vats nekst?
Päikest kõigile ja tuult minu tuulikule!
Tellimine:
Postitused (Atom)