Laskmisest vähem-rohkem

Väikese lõdvestava nädalana tegelesin eelmisel nädalal sellega veidi vähem. Laskmisega. Noh, mõned lasud ikka aga mitte eriti. Kahel korral sattusin tiiru, tegin mõne lasu püssist seisvasse märki.

 Ja siis veel seisvasse

märki.

Aga kuidagi polnud tuju seda püssi käes hoida ja sai siis püstol võetud.

Parem-halvem muudkui kõikus see asjandus käes. Vist hakkasin liiga palju mõtlema? Vot siuke esmaspäev oli.
Igatahes läksin neljapäeval uuesti. Püssi laskma.Lasin.

Aga jälle polnud erilist püssi tuju. Tegelikult polnud üldse laskmistuju aga võtsin ikka püstoli kätte.

Jah, sain selle peale lastud. Ja siis, vist jälle püüdsin liigselt või sihtisin märki liigselt.
Vaadake ise.

Siuksed kõikumised.
Ah, tühja sest nässu minemisest. Reedel tegelesin laskmisega kaudselt ja kuulasin, mida head EJSL üldkoosolekul räägitakse. Näiteks tekkis mulje, et uue jahiseaduse väljatöötajatel on miski puue või viga küljes - mentaalne ehk? Muude lolluste kõrval tahetakse kaotada laskekatse nõue jahimeestelt. Autojuhid ei pea ju sõidueksamit tegema ja muud rumalused taustaks. Ettepaneku taga peavad olema tüübid, kes märgile pihta ei saa. Muud võimalust ei ole. Ja kui nad juba märgile pihta ei saa, siis kes võtab selliste tüüpide haavatud ulukid oma südametunnistusele? Kui me regulaarselt ei sunni mehi harjutama, siis mis hea pärast nad märgile pihta peaks saama? On küll nõme nõuda kohustuslikult katsetamist aga siin teen ka mina, suur vabatahtlikkuse pooldaja tõsise erandi. Laskekatse peab olema kohustulik.
Ja laupäeval tegelesin ka mittelaskmisega. Seega tegin ära teise poole EJSL kohtunikeeksamist. Et oleks mõnigi kohtunik meil litsentsiga. Ise päris rahule ei jäänud aga siiski. Igatahes päev läbi paugutamist, pingsat jälgimist ja mõningaid vigu. Reeglina said laskjad kahtluse korral punkti kirja. V.a. mõned korrad. Üks rada  oli minusuguse algaja haavlilaskja ja kohtuniku jaoks veidi räige. Ülikiired laskmised ja duplet märgid liidetuna halva märgipaistmisega. Just selline rada, kus võiks paremat laskjate kogemuse eelised välja tulla. Sõnaga seal ei saanud osad mehed punkti kirja, sest pigem tundus olevat tropp märgi lähedal. Ja ühel rajal sai pea-aegu ilmaasjata lastud kordus lasta - märk lennul natuke loperdas, kuid hiljem tundusid seda tegevat pooled sellest masinast lendavad kettad. Hea laskja õnneks tabati. Aga jah, ma nüüd kohtunik kah. Eks vanaduses tuleb kasuks :)

Pensioniaeg

Hoips, siin ümberringi kaagutatakse pensioniea tõstmise vastu. Aaaah kui nõme. Kui mitu inimest peab üks mitteriigitöötaja üleval pidama?
Lapsed - omad lapsed otse ja pererahast. Koolid, arstid maksudest.
Riigipalgalised - no saavad ju ainult maksurahast nemad oma palga. Ja maksuraha suurus sõltub mitteriigipalgalistest - inimeste ja ettevõtete maksudest. Ehk ikka mitteriigipalgalistest.
Pensionärid - no kust mujalt, ikka maksurahast.
Igasugused erandhinged, keda toetab sotsiaalsüsteem. ...
Kui üks maksumaksja peab meite vananevas ühiskonna ülal pidama järjest suuremat kampa, jääb talle ju vähem kätte ja ka jagatav summa kahaneb aina. Võiks selle ametiühingute ja vasakpoolsete popilismi ära unustada. Arles toetab pensioniea tõstmist!

Piiramisest

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=237011
Siuke uudis oli. Lahe. Oot-oot. Loeme veelkord: "... Inseneribüroo Stratum ja Tallinna Tehnikaülikooli teadurite mullusest uuringust selgus, et liikluskiiruse alandamine kesklinnas 10 km/h võrra suurendaks liiklusohutust ning liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv väheneks viiendiku võrra, kirjutas linnavalitsuse ajaleht Pealinn. Kiirusel 50 km/h on jalakäija tõenäosus ellu jääda 30 protsenti, kui aga kiirus on 40 km/h, on tõenäosus surma saada vaid 50 protsenti. ..."

Nii tore, inimelu on tähtis. Huvitav, kuidas ja milliste kiiruste tõttu on need jalakäijate hukkumised toimunud. Üleüldse, millistel tänavatel ja millistel asjaoludel õnnetused toimuvad? Mille tõttu hukkus viimati Tallinna liikluses näiteks inimene? Natuke otsimist ja .. me leiame kirjeldusi, et suurel kiirusel, keelatud manöövrid jne. Kuidas need 50 km/h sõitvad asjasse puutuvad? Muuseas, sõites ühtlasel kiirusel, on minu autol väikseim kütusekulu 60 km juures, 30-40 aga üsna röövellikud kiirused. Muidugi aitavad kaasa ka lollakad tsüklid ja parempöörde mõttevabad ootamised punase tulega. Kuid täna jäi silma üks uudis.
http://www.epl.ee/artikkel/493866&page=3
"... Samal ajal näitab statistika, et liiklusõnnetuste, vigastatute ja hukkunute arv on Tallinna kesklinnas vähenenud stabiilselt viimased neli aastat. Kui 2006. aastal juhtus 180 õnnetust, hukkus kolm ning vigastada sai 204 inimest, siis eelmisel aastal oli 113 õnnetust, mitte ühtegi hukkunut ning 134 vigastatut. See aga ei tähenda Vane sõnul, et praegust korda muuta ei tuleks. „Isegi kui õnnetust ei põhjusta suur kiirus, siis annab aeglasemalt sõitmine juhile rohkem aega reageerida näiteks teele jooksvatele lastele otsasõidu vältimiseks,” lausus ta. ..."

Jah, olen nõus, et väiksem kiirus annab võimaluse märgata rohkem .. või siiski. Mitu plekimõlkimist (milledest vaid osa kajastuvad läbi kindlustuse statistika? Mis juhtub? Hoog on väike, tähelepanu köidavad muud asjad ja tegevused ning tähelepanu liiklusele kahaneb. Isegi kogenud. Kuid enim meeldivad mulle ikkagi uudised, kus jama aetakse. Näiteks sellised, kus valetatakse seoseid faktideks. 2006 aastal oleks kesklinna väiksema piirkiiruse korral olnud mitu jalamehest laipa vähem? 0,6? Ja eelmisel aastal?
Sõnaga, kõiki väiteid ei saa enda kasuks keerata!

Püstolilaskmine

Jah, tegin seda jälle - käisin ja lasin püstolit. Palusin end natuke juhendada ja kohe kõmmdi võistlema.
Esimene asi - sihtimissilm mul -1 peal ja mida soovitati? Prillid eest. Märki ei pea nägema, sihikut peab. Ok. Et siis sihime umbes. Pea asend ja käe liikumine ka veidi seatud ja võiski hakata kuivalt plõksima. Ja siis kuulidega. Algul valge leht ja sinna saingi pihta. Ses mõttes, et sihtides valgesse lehte, koondusid lasud ühte üsna pisikesse gruppi. Ahjaa, teise püstoli sain kui eelmistel kordadel. Palju parema päästikuga ja puha. Isegi käepide sobis paremini. Walther siis käes. Nats teeks käepidet omale sobivamaks ehk väiksemaks aga saab sellegagi hakkama.
Proovileht ja lausa pidu - kõik nii ilus - algul tuli sihikut kõrvale kruttida, aga grupid olid koos nagu kompud. Oleks pidanud pilti tegema. Ja kui nii hästi välja tuleb, siis miks mitte, kohe võistlema. Kahjuks jäi proovileht pildistamata.

Ja siis hakaksid tulema. Võistluslehte. Lasud üleval. No aru ei saa. Muidugi võttis tõmblema ja ajas tuju ära ja tekitas segadust. No pea pool võistlust mässasin ja loomulikult läks tehnikagi metsa. Peale teist lehte tegin küll kolm klikki parandust .. ja tõmblesin edasi. Neljanda-viienda lehe juures küsisin nõu. Siis keerasime sihikut 16 nõksu veel alla ... . Kuuenda lehe juures vaatasime sihtimise üle (ja alles nüüd oleks pidanud võistlema hakkama räägib maailmatasemel tagantjärgi professor minu sees). 8 leht oli jah .. ei-ei vist on sealgi lehed tagurpidi - 7 oli peale 8 numbriga lehte ju. Ja lehed 9 ning 10 on ka vahetuses. Edasi kulges ilusti, viimased kaks lasku olin vaid omadega veidi soss. Kajastuvad lehes ka 8 ja 7 silmaga. Aga igatahes, isiklik rekord, annus optimismi ja arvan, et isegi potensiaali. Lubasin lausa peale 560 silma laskmist püstoli hankida. Silmad siis - 81, 82, 77, 92, 93, 91 vist. Igatahes oli summaks 517.

Statistikat

Seni on sedasinast blogi käinud vaatamas 462 hinge ja lehel on käidud 1668 korral. Kuigi selle numbri taga oli sõna pageview ja sõna vist taga oli miski nr 1022. Kes sest aru saab.
Aga 4-25 vaatamist on siin päevas - reeglina nädalavahetusel vähem ja nädala sees enam. Linnadest on Tallin enamuses. Tõrvast paistab viimase kuu jooksul 7 kiikamist?

70% vaatajatest kasutab firefoxi, 28 IE-d ja vaid 2% chrome. Maci on vaid üks vaataja kasutamas. 53% vana XP peal, 26% Vista käes "mõnulemas" ja 18% nr seitsmega.

Mis te veel teada tahaks? Lugejate pikkust näiteks minu statistikamasin ei näita.

Säriseb ja puhub

Tervitused "energeetiliselt" kommentaatorilt!

Siin veidi kohendatud versioon kirjast, mis sai alguse loodusaja listis toimunud tuumajaama arutelust - kuigi too kaldus hoopis uuringutel tehtud keskonnakahjudele.

Paljudel mõtted kolida ka uuem energiatootmine ehk tuumajaam siis Ida-Virumaale. Teoorias pea-aegu võimalik. Igal paigal oma häda. Tuumajaam pagan vajab palju vett. Ja võimalusel soojuskoormust (oleks mõistlik vähemasti). Seal songitud maal olevat (pole ise spetsialist) see vee kogumine pidi tekitama pea ületamatuid probleeme põhjavetele ja vanadele kaevanduskäikudele. Ja mujal, kui mere ääres või saartel selle jaama koha leidmine raskendatud. Uurijad viitavad Soome nõuetele ja nendest lähtuvale kohavalikule. Et tehniliselt pidada Parki olema üks parimaid valikuid. Hoolimata isegi hetkel puuduvast elektriühendusest - koormusele lähim suuralajaam Harkus pole ju kaugel. Heas usus eeldan, et nii ongi Pakri üks sobivamaid kohti. Tehniliselt.

Kuid see päikesepaneelide mõte. Katta vanad kaevandused päikesepaneelidega. Hmm, tegelikult mõni hea point on ka :) Noh, kui me paneelide täna veel kosmilise hinna kõrvale jätame (suur tellimus ja aegade jooksul langev hind võivad mõttele jumet anda). Näiteks saaks tolle piirkonna töötutele tööd anda - talvel, lumisel ajal rohkem ja suvel vähem - paneelipuhastajatena.

Väike uitmõte sel teemal. Aga ehk oleks ideaalne energeetiline Eesti hoopis selline: suur tuumajaam ja tuulepargid osale tarbimisest ja ekspordiks, keskmised koostootmised asulatele, väikesed tuulikud/lahendused kohalikele kogukondadele (küla või majade grupp) ning minitootmised (tuul+päike) paljudel elamutel. ??? Et siis mõistlik on osa sellest Võrtsjärve suurusest (osade teooriate järgi ka Peipsi suurusest) alast päikesepaneelidest "määrida" hoopis laiali mööda eramajade katuseid?

Taastuvenergeetika arengukavas neid väikelahendusi väga ei paistnud. Erinevalt USA-st ei toetata meil ju ka oma majale taastuvenergia lahenduste lisamist. Pigem on see tehniliselt keeruline. Aga ehk peaks? Toetama siis.

Väike näide - Hiinas toodetud tuulik võimsusega 5 kW ja maksumusega näiteks 200 000.- eek (kõikide kuludega - üsna reaalne hind). Toodab aastas kuni 22 500 kWh. Ehk saame aastase "kokkuhoiu" kuni 33 750 eek - tasuvusaeg üle 6 aasta. Reaalsuses kuni 15 a. Kui võtame väiksema generaatori, muutuvad näitajad halvemaks ja kui tahame veel võrku ka müüa, läheb maksumus kallimaks. Sama lahendus päikesepaneelidega on täna veel kallim. Aga just siin (eramajade päike ja tuul) oleks vaja toetust. Kasvõi sarnast täna suurtele parkidele makstavaga. Aga lihtsamat. Ja eraldi potist.

Päikest, ei tuult. Või siis mõlemat!

Arles

P.S. Ahjaa, mitteteadlikele - miks tavalahendus võrku edastamise korral kallimaks muutub - selleks, et naabri plasmatelekas teie tootmise tõttu lepingut ei lõpetaks.

Näoraamat

Miskitel segastel asjaoludel, kuigi arvasin, et seda ei tee, sattusin minagi näoraamatu kasutajaks (facebook.com).
Täna sinna kiigates aga avastasin kaks lõbusat kampaaniat - saab hakata näiteks selle toetajaks, et kurgil on edgarist rohkem fänne. http://www.facebook.com/?ref=home#!/pages/Kas-see-kurk-saab-rohkem-fanne-kui-Edgar-Savisaar/363889417772?ref=nf Kuigi jah, sõnadel sõber ja fänn on suhtluskeskondades hoopis omamoodi tähendused. Sõber tähendab vist, et ma tunnen sind vahemikus sõber kuni "olen su nime vähemalt sõbraks klikkimisel näinud". Aga sellegipoolest, inimesed justkui ju suhtlevad :)
Ahjaa, teine tobenaljakas kampaania on veel - et Eesti saab miljon fänni enne teisi maid. Uuu, 1,3 milkut hinge, neist vist 400-600 tuhat arvutit kasutavad, näoraamatus on neid mitu? Peab ikka palju välismaiseid sõpru kaasama. http://www.facebook.com/?ref=home#!/pages/I-bet-Estonia-can-get-1-million-fans-before-any-other-European-Country/358816097601?ref=nf Otsige siis sõpru ja fännake kurke, tomateid ja Eestit :)

„Digi“-tigi-dik

Arvutitest räägin. Seekord. Nendest pisikestest, mis taskus ka heliseda mõistavad. „Digi“ ajakiri süüdi. Noh, sealne peatoimetaja ja ajakirja üldine arvamus nende aparaatuste kohta.

Sõnaga, kumab sealt läbi otse ja veidi viltu öelduna, et ainuke telefon on iPhone ja ainuke op süsteem on selle oma. Noh, Android võiks ju ka heaks nimetatud saada aga iPhone ikka parem. Nüüd ma siin võrdlen, tagurpidi siis. „Digi“ viimane jutt jookseb praegu teemal iPhone kasutamine – seiklused ja mured. Mas kommentaarin Nokia kasutajana, mis Nokial head ja mis halba. Oma hea peab ju igaüks ise leidma ja ... . Ahjaa, kommentaariks veel – istub mina korrapäraselt http://www.symbian-freak.com/ lehel uudiseid lugemas, loeb kasutajate user-to-user infovahetust, uuendab reeglina viimasele tarkvarale oma aparaatuse sisu. Siuke kasutaja. Ahjaa, enamus funktsioone, mis on telefunis on ka tarbimisel.

Aga otsast. Millised mudelid mul on olnud. Enne Nokiat – miski tundmatu aparaat, siis Motorola patareidega mudel (ei mäleta numbrit Q õudusvõrk jagas), Philips Spark (esimene häälvalimisega telefon), Nokiad 5110, 6310i, 9100, 6230, E60, N95, N96, 5800, N97. Neist E60 oli selgelt kohutavalt aeglane ja sama kollitas ka esimest teletelefoni N96-te. Oma aja kohta super telefon oli see 6310i (vist oli 10 lõpus või oli siis 6300i??), kuid kahjuks ei mahtunud kogu minu kalender sinna sisse. Igatahes, alates nimetatud mudelist olen olnud kombinatsioonis arvuti+telefon. Mõnel mudelil ja töökohal kergemini ja mõnel raskemini saanud ka maile sünkroniseerida.

Täna kasutan telefonis mida? Helistamine ja häälvalimine. Simpel vaja ju. Kõne ajal multitasking – kalendrisse kirjete lisamine, lisanumbrite valimine, sõnumite saatmine, mailimine, navigeerimise jätkamine – sõnaga kõik, mis pähe tuleb. Ahjaa, eelmises töökohas sai sujuvalt lülitud laua ja mobla vahel kõnesid. Ning muidugi – kui miski kõne pikaks kisub, lülitan ka kesk kõnet käed-vabad seadme sisse. Mugavam. Loomulikult kalender ja selle sünkroniseerimine arvutiga (komplektis kontaktide, tekstide, piltide, videode ja muu kolaga). Kuna kaabliga ühendudes saab nii sünkroniseerida kui laadida, kasutan 90% juhtudel kaablit. Vajadusel toob telefon arvutisse neti. Kuid reeglina on telefon ise netis surfamiseks – wifi alas käib kaasaolev tarkvara kah, kuid gprs võrgus eelistan Operat – selle miniverisoon numbriga 10 – toimib kiiremini ja ei too kogu sodi telefoni kohale. Mobiil-ID on kah lemmikute hulgas. Vahel kuulan muusikat, videod.. harva. Tüüpasjad – ilmaennustus, konverter, valuutatabel (jah, kaks eraldi rakendust), kalkulaator, ajastatud profiilid,  kalendrimeenutused. Ja üks suurematest lemmikutest – kaardid. Telefonis oleva tarkvaraga sai Itaalias käidud – kõrvalistmelt saadeti teisest telefonist uus sihtpunkt ja läks jälle. Kaart soovitas ka hotelle – nüüd teeb seda veel paremini ja lisatud on ka otse kaardirakendusest mõne broneerimine ja kohalejuhatamine. Ja kaardilt saab ilma ja üritusi vaadata (pole Eestis proovinud, mujal kiidetakse). Viimaseks sõnaks on facebooki oma asukoha saatmine ja Lonely Planet. Kui vaid praeguse mudeli GPS antenn oleks parem – N97 antenn on viletsam kui 5800 oma ja kuuldavasti on asjad ka N97 mini puhul korras. Veel kuulan taskuhäälinguid – viimasel ajal on jäänud vaid raadioentsüklopeedia. Ja teen pilte – neidsamu, mis siin (b)logis. Kasutan Skype (isegi kõnesid) ja kesk kõnet saadan skypes faile. Ovi stores käin tihti kolamas (reeglina teatud ruumis J) ja olen sealt tõmmanud, enamuses tasuta, hulgaliselt rakendusi. Muuseas, see nimetatud Ovi store on miskit sama eesmärgiga nagu ka i-telefonidel pood. Oviski programme rohkem, kui eales otsida viitsiks või sooviks. Seega on symbianile rakendusi palju ja rakenduste puudumise üle ei tohiks arvustajad enam küll viidata. Ning muiduuugi - emailid. Neid käib mulle telefoni kohe mitmeid. Et siis olen kursis, vahel liigagi palju.

Seega, telefoni ja selle peamiste kasutusalade tutvustus kirjas, ehk lähtekoht olemas. Umbes sama palju infot on tegelikult ilmunud „Digi“s ka tolle teise telefoni kohta. Nüüd siis Pannakse kord kuus kirja telefoniga toimuv. Ma nüüd päris kaugele minevikku ei torgi. Aga kasutamisest omad kogemused.

Nokia kasutajal on kasulik olla veidi fänn – just siis, kui haarata letilt uusim mudel ja tahta sellelt kohe kõike. Niisiis olen tarkvara uuendanud viimasel mudelil 3 korral – just niipalju on tulnud versiooniuuendusi. Lisaks olen alla laadinud juba enne ametlikku sünkimistarkvarra saadetud teateid üksikutele programmidele uuendusi. Ja telefon hakkab järjest enam vastavalt minu tahtmisele toimima. 

Nüüd siis selles mainitud kasutuskirjelduses toodu kohta omad kogemused mitte niiiiiii popi telefoniga.

Võrdlusena veebruaris i-telefoni kohta ilmunule (http://www.“Digi“.ee/arhiiv/ajakiri-“Digi“-02-2010) – lumehange pole kaotanud. Aga siis, kui olin teise eelmisel päeval soetanud ja Hiiumaal miskit masti vaatasin, sain paduka osaliseks. Ikka mõnus vihm oli, mitu hoogu kohe. Ja siis, ühel hetkel meenus, uuuuups, telefon ju auto katusel. Aaaaah oli ahastus peas. Paari minuti pärast juba rääkisin kellegagi sama aparaati kasutades. Räägin siiani. Kõnele vastata saab ka kindas käega. Macitelefonile saadetud visiitkaart ei jõudnudki kohale – omanikul oli vist tarkvara uuendamata. Kino pole võõras linnas pidanud otsima ja eelmisegi mudeliga leidsime hotelle piisavalt. Mängudest – minu lemmikuks on miski kuuli veeretamine telefoni ekraanil – telefoni kallutades juhtida vaja kuuli aukude vahel.

Märtsis. Leidsin tänu symbian-freakile laheda apppplikatsiooni (lahe sõna) – RAMblow. Haldab hästi mälu ja aitab üksikuid programme killida. Ahjaa, juba enne on olemas Xplorer – saab telefoni mälus puurida ja uurida. Märtsis kiideti munakeetjaprogrammi. Ovi stores kah müügil – 1 eur (21 senti kallim) aga pidi samamoodi aitama vastavalt algandmetele suutma muna keetmist juhendada – mitu sekundit täpselt vaja. Jäi ostmata. Selle asemel võtsin hiljuti sealt tasuta munakella – niisama. Eks varsti kustutan ta jälle ära. Ahjaa, siuke programm mul – et ekraanil siuke hotellikell nagu neil seal vastuvõttudes. Kellale vajutades kena kõlav kõll ka telefonist kostab. Ja Amps kolmes tegin ise-endale kaugemal oleva müüja asemel tünga – olin nimelt oma käed-vabad kõrva külge jätnud ja vajutasin kella ... . Varem on enamasti see kell ikka teenindajatele toiminud. Ahjaa, kinos (eelistan sosa-solat, siis ei pea ülikitsal trepil käima) panen telefoni ajastatud reziimile – miski nupp ei pane seda saalis kajama. Aga pole ka vaja unustada (nagu ka koosolekutel), et tuleks hääl tagasi lülida. Ja ei raatsinud ma osta rakendust, mis vastavalt kalendrikirjetele hääle ise maha ja tagasi keeraks.

Ning kõrvale uudis ka symbiani sõpradele (või sellega hädas olijatele) – uuest symbiani versioonist liigub juba pilte ja kirjeldusi – kipub teine vast suhteliselt normaalne tulema.

Päikest seekord!

Trennid ja võistlused ja moonatest

Ähh-puhh, autor siin kirjutamisest nädala jagu viilinud.

Nüüd siis kõik vaja tagasi teha.
Trenni jõudsin eelmisel nädalal vaid korra. Tegelikult 1,5 - esimesel päeval sattusin noortetrennile peale ja jõudsin vaid 20 lasku seisvasse lehte lasta - no umbes nii nagu kõrval siin.

Ei midagi säravat. Jah, ja siis järgmisel trennil - 20 + 20 +20 seisvat ning 3*20 aeglast. Ja ei saanud aru, mis, kuid miskit oli mäda. Tehnikas. Miski osa kehast ei töötanud nii, nagu peab. Mõttepaus, või siis trennipaus.

Ja võistlused nädalavahetusel.

"Hullud" võistlused. Ses mõttes, et kõigepealt 30+30 lasku loopides laske mööda lehte laiali - no ei keskendunud ja saanud aru. Eks vist võistlusväsimus ka juba tekkinud.

Kõrval siin "aeglased augud". 259 - viimaste aegade tavaline kehva.

Jah, ja paremasse serva said "kiired augud" noh, mis ma kostan, kuula tiirus teiste jutte ja säti oma jalgu - viimaseks leheks said paika teised.Need vahepealsed eriliselt kauged augud - üks tola laskmise asemel kõrvalseisjate jutu peale mõtlema jäi. Ikkagi oluline teema - kuidas tulevikus tiiru kasutada saab. Ahjaa, 229 ja "särav" 488 kokku.

Tuli end siis põdraks kokku võtta. Pea-aegu, kaks suuremat rabamist - ehk siis 18 head lasku ja 180 silma. 20 oleks veel vaja :)

Arvestades lühikese trennipäeva koormust, tuli harjutamiseks veel harjutusi lisada. Vahelduva kiirusega laskmist näiteks. Seekord 40 lasku järjest, et ikka oleks trenni eest ka. Kerged väsimuse ilmingud aga ilma erilise pingutuseta lastud harjutuse kohta - 82+89+81+82=334 oli täitsa talutav.

Ning võistlusosa lõpetuseks Ka veidi seisvat märki - metsiselaskmine - seesama väga võikeste ringide lind. Ahjaa, sel võistlusel õnnestus proovileht ka pildile saada. Esimesed 10 lasku vasakul all - 2 suuremat kiirustamist, aega jälgisin ja kasutasin pea lõpuni. Järgmine 5 lasku said veidi kiirustatud ja see ka tulemust kärpis - paremal all. Ja siis paremal ülal nö. finaal ehk lõpuseeria - ühel lasul käsi veidi vääratas.
Igal juhul - 140 võistluslasku oli hea trenn :) Üks 3., kaks 1. ja üks 2. koht.
Vahejäreldus suure eesmärgi poole vaadates. Et liigun õiges suunas, läbi kõikumiste, kuid siiski õiges. Suvel, sellel eesmärgiks seatud võistlusel, pean laskma vintrelvast 35 lasku seisvale ja 5 liikuvale (kiirele) märgile. Seisev märk hakkab kenasti stabiliseeruma ja kui ei kiirusta, on lasud üsna kindlad. Liikuval märgil tuleb tehnikaga tegeleda. Seega, praegu jätkan samas vaimus. Esimene, Laekvere suure püssi võistlus näitab tegelikku taset ja kindlust.

Ahjaa, kuna jahilaskmises on iga-aastane mure, ehk moona hankimine, siis saime katsetamiseks Remingtoni kuule. Kujutage ette, et olete ostja, te soovite osta näiteks 15 000 kuuli (just nii palju me küsime selleks hooajaks) ja .. te ei saa isegi hindu. Ei, saate, kallitele kuulidele. Aga kallis kuul on võistlemiseks. Meil trenniks soodsamaid vaja. Paljude aastate lahendus Sako - no ei saa ega saa hindu. Lapua - kroon sihist kallim ja palun. Remington pakuti siis seekord meile. 3,6 g ehk 55 gr (graini) oli pakutu - kõikse lihtsam täismantel. Ja saingi 100 kuuli testiks. Esimese sammuna kaalusin üle - 55,1-55,4 gr nagu pildil näha. Ja siis laadimine ja tiiru.

Ei, enne ikka laadimine ka. Padruni pikkuse sättisin veidi pikema, nii, et nats kuulil vindiharjadest puudu jääks. Alles tiirus taipasin, et salve nii pikad padrunid ei mahu. Püssirohtu siis 18,7-19,2 gr 0,1 gr vahedega. Ja kujutage ette, et kaalu 18,7 gr on justkui võimatu tabada - dosaator jagab 18,6 või 18,8 gr. Lõpuks sai terakaupa rohtu kaalul seatud. Justkui oleks just 18,7 gr oluliselt väiksema vahega kui muud... Ehk on kaalul põhimõõdikuks gramm ja siis grainimõõdus on mõned vahed ümberarvestamise ja ümardamise tulemusena väiksemad? Et siis kontrollisin võrdlust eri reziimides kaalul - 18,5 gr=1,2 g, 18,6-18,8gr=1,21 g ja 18,9gr=1,22 g, järgmine vahe ka sarnane - 1,23g=19 gr.Et äkki tõesti kaal kollitab just selle 1,21 g juures ja annab kolme vastust nii imelikult. Sõnaga - kui ülejäänud rohukogused sain dosaatori keeramise ja kaaluga kontrollimise tulemusena ca40 minutiga kaalutud, siis see viimane, 18,7 gr võttis üle poole tunni ja siis ka veel terakaupa arvestades pidin hakkama mõõtma.
Lastud sai seda kahe relvaga Tikka T3 Varmint (tulemused vasakul) ja minu Steyr (paremal). Lastes oli temperatuur 0 lähedal ja tuult eriti polnud - paar puhangut, mille ajal sõrme ei kõverdanud.. Erilisi liivakotilahedusi me ei püstitanud - seega said tulemused mõjutatud ka veidi ebakindlamast toetuspinnast.  Ahjaa, 6 padrunit 18,7 gr rohuga said lisaks laetud lühemana. Antud valikust sobis 19,2 ja 18,8 gr (25 ja 29 mm hajuvus) paremini Tikkale ja 19 ja 19,1 gr (29 ja 27 mm) Steyrile. Kui tellimiseks läheb, siis vaja veidi edasi katsetada.

Sõnaga, tänud H-le järjekordse võistluse eest! Ja lõbusat lugemist, äkki kirjutan järgmine kord midagi muud peale laskmise?

Veidi pekkis võistlus

Nonii, laupäeval jälle lastud ja seekord jooksis miski kinni.
Nüüd tagantjärgi mõeldes hakkab vast koitma ka - mängisin ju bowlingut nädala sees ja tänaseni veel ranne ja pöial valusad - äkki see lõdvestas haaret relvale ja ülejäänu tuli ise-enesest. Pea-asi, et mina ise süüdi ei oleks - ikka muud tegurid toovad viletsad lasud :)
Ehh, kui juba kunagi lubatud, siis pean kahjuks ka viletsad tulemused kandma ette. Vähemasti pildivormis.
Siuke soojendav seisev:

Ja mis siis ikka, nagu needus oli loosinumbriks 1. Kohe tulejoonele ja tuld. Tahtmata hullult kätt väsitada, eip teinud ka hullult kuiva, oleks võinud?
Aeglane jooks:

Just, nagu näha, on igas lehes mingid koledad visked. Saa nüüd siis endast aru.

Järgnes katastroofiline kiire jooks - päeva tulemuseks 255+223... ehk olematu number. Oleks siis pidugi pannud :)







Ja siis juba põdralaskmine.See on selline laskmine, mida Soomes teevad jahimehed ja korraldajaks jahilaskjad. Jookseb aga märk aeglaselt samal rajal ja moel nagu aeglases jooksus ja lastakse kaks korda 10 lasku. Nii lihtne ongi.
Seal oli märklehte sihtimise harjutamisest kasu. Kohe väga. Päeva tulemus ja Eesti mitteametlik rekord nüüd minu lehel ja nimel kirjas.



 
Kuigi auväärt kohtunikult oleks tahtnud ühe silma rohkem saada, aga mis teha - erinev lugemismetoodika ja kohtunikuõigus. Ja hoolimata eriarvamusest ühe pisikese ja tähtsusetu punkti pärast, on E ikka tore treener ja tiirukamandaja. Et siis edu ja tervisi talle. Järgmine kord lasen lihtsalt paremini!
Tulemused siin all - 94+92=186:

ja

Et päev veel lõppenud ei olnud ootas ees ka metsise laskmine.

Ehk siis seisev lind - ühele lehele lasime 2,5 min jooksul 5 lasku, siis sama aja jooksul veel 5 lasku. Seejärel teise lehte veel 5 lasku 2,5 minutiga ja viimasesse lehte iga linnu kohta lask 30 sek jooksul iga lasku eraldi lugedes. Nujah, tarkust peas küll aga ikka pidin kiirustama - pea minut jäi iga kord üle ja viimases seerias 15 sek lasu kohta ... Näete ise ka ülalpool, et kiirustasin. Ahjaa, proovileht unus pildile jäädvustada. Tubli riigi (jälle ju esmakordne laskmine) kolmas tulemus ja 171 silma.
Aga tänud jälle H-le ja E-le ja Kaiu tiirule kah!

Jälle kiire trennikokkuvõte

Noeisaaaru,
Tegelikult sain küll, nats liiga teinud olen endale ja parema käe ranne veidi valus - seega alateadvus laseb ikka relva veidi lahti ja tulemused hajuvad kohe mööda märki laiali - ka vedamisel kaob kontroll.

Siin siis näha - 40 seisvat, siis 20 aeglast jooksu, siis .. jah, tegin 20 lasku aeglast ja ei meeldinud see märk ja lasin seejärel aeglast jooksu, kuid sihtisin esimest märki - tulemused oleks pidanud keskpunkti lehest välja sööma kuid kuna sihik veidi pealt keeratud, tekkis auk veidi serva. Kaks üksikut auku all ja üks ülal tulid selle osa alguses ja päris suureks venis auk alles seeria lõpus. Jätkuks veel 20 aeglast, kuid jah, laiali see pilt jälle. Seejärel 2 seeriat kiiret jooksu kah - no korra ühele poole jooks tuli ja siis jälle. Täna PUHKAN trennist. Ja homme treenin Kaius toimuval minivõistlusel. Ja võib-olla mökerdan rannet miski keemiaga.

Päikest

P.S. kui hästi läheb, kirjutan vahepeal muust ka kui laskmisest. Muutub muidu mittelaskjatele igavaks?

mitu trenni

Eile väike trenn jälle. Kõiksepealt päeva jooksul kuiva veidi ja siis õhtupoolikul tiiru. Seal 20 seisvat - enam-vähem. Siis esimesed Aeglased ka enam vähem ja peale seda läks miski totaalselt liimist lahti. Saandki aru, mis toimus, aga noh, koordinatsioonist ja keskendumisest eip jäänud miskit järgi.

Selline lühikokkuvõte siis.

trennis käisin, ajee

Eile oli kohe maru hea trennipäev. Mulle kohe kuidagi eriti hästi sobis ja tuli välja ja puha.

Noh, alustuseks keerasin tulbad kokku ja lasin seda keskmist punkti 10 lasku, siis 20 lasku parempoolset ja seejärel 20 lasku vasakpoolset lehte. Ikka nii, et tõstsin ja sihtisin rahulikult ja lasin. Lasku pooleli selle harjutusega ei jätnud. Siis panin tulbad liikuva märgi asendisse tagasi ja lasin veel 30 lasku, kordamööda tulpadega sihtides nii, et igale lasule jäi 1,5 sekundit - tõste, peale ja lask. Keskmist täppi alguses sihtida oli hea ja pärast ka. Ühel juhul oli täpp täpselt tulpade vahel ja teisel juhul tulba ots täpi sees. Aga vahepealsed 2*20 lasku olid keerulisemad - pidi seda laskmiskohta otsima ja vaeva nägema. No ja siis sai veel peale 4*20 lasku aeglast jooksu. Mõne lasu ajal läks mõte või jutt trennisviibijatega mujale ja need lasud on kergelt märgilt leitavad. Laskmise käigus kohendasin veel tulpasid iga seeria järel ühe nõksu.
Lõpptulemusena võin öelda, et tulemuse ehk tihedusega võin üsna rahule jääda! Nüüd kuni kolmapäevani kuiv trenn.

Päikest!