Säriseb ja puhub

Tervitused "energeetiliselt" kommentaatorilt!

Siin veidi kohendatud versioon kirjast, mis sai alguse loodusaja listis toimunud tuumajaama arutelust - kuigi too kaldus hoopis uuringutel tehtud keskonnakahjudele.

Paljudel mõtted kolida ka uuem energiatootmine ehk tuumajaam siis Ida-Virumaale. Teoorias pea-aegu võimalik. Igal paigal oma häda. Tuumajaam pagan vajab palju vett. Ja võimalusel soojuskoormust (oleks mõistlik vähemasti). Seal songitud maal olevat (pole ise spetsialist) see vee kogumine pidi tekitama pea ületamatuid probleeme põhjavetele ja vanadele kaevanduskäikudele. Ja mujal, kui mere ääres või saartel selle jaama koha leidmine raskendatud. Uurijad viitavad Soome nõuetele ja nendest lähtuvale kohavalikule. Et tehniliselt pidada Parki olema üks parimaid valikuid. Hoolimata isegi hetkel puuduvast elektriühendusest - koormusele lähim suuralajaam Harkus pole ju kaugel. Heas usus eeldan, et nii ongi Pakri üks sobivamaid kohti. Tehniliselt.

Kuid see päikesepaneelide mõte. Katta vanad kaevandused päikesepaneelidega. Hmm, tegelikult mõni hea point on ka :) Noh, kui me paneelide täna veel kosmilise hinna kõrvale jätame (suur tellimus ja aegade jooksul langev hind võivad mõttele jumet anda). Näiteks saaks tolle piirkonna töötutele tööd anda - talvel, lumisel ajal rohkem ja suvel vähem - paneelipuhastajatena.

Väike uitmõte sel teemal. Aga ehk oleks ideaalne energeetiline Eesti hoopis selline: suur tuumajaam ja tuulepargid osale tarbimisest ja ekspordiks, keskmised koostootmised asulatele, väikesed tuulikud/lahendused kohalikele kogukondadele (küla või majade grupp) ning minitootmised (tuul+päike) paljudel elamutel. ??? Et siis mõistlik on osa sellest Võrtsjärve suurusest (osade teooriate järgi ka Peipsi suurusest) alast päikesepaneelidest "määrida" hoopis laiali mööda eramajade katuseid?

Taastuvenergeetika arengukavas neid väikelahendusi väga ei paistnud. Erinevalt USA-st ei toetata meil ju ka oma majale taastuvenergia lahenduste lisamist. Pigem on see tehniliselt keeruline. Aga ehk peaks? Toetama siis.

Väike näide - Hiinas toodetud tuulik võimsusega 5 kW ja maksumusega näiteks 200 000.- eek (kõikide kuludega - üsna reaalne hind). Toodab aastas kuni 22 500 kWh. Ehk saame aastase "kokkuhoiu" kuni 33 750 eek - tasuvusaeg üle 6 aasta. Reaalsuses kuni 15 a. Kui võtame väiksema generaatori, muutuvad näitajad halvemaks ja kui tahame veel võrku ka müüa, läheb maksumus kallimaks. Sama lahendus päikesepaneelidega on täna veel kallim. Aga just siin (eramajade päike ja tuul) oleks vaja toetust. Kasvõi sarnast täna suurtele parkidele makstavaga. Aga lihtsamat. Ja eraldi potist.

Päikest, ei tuult. Või siis mõlemat!

Arles

P.S. Ahjaa, mitteteadlikele - miks tavalahendus võrku edastamise korral kallimaks muutub - selleks, et naabri plasmatelekas teie tootmise tõttu lepingut ei lõpetaks.