Ja jõudsin ära oodata selle kena päeva, mil sai alustada välistreeningutega. Õues, suuremate kaliibritega. Õhinal kaasa pakitud suurem kogus padruneid ja kaks relva. Minu "vana" hea Steyr ja tuuuttttuuuus Blaser F3 Luxus.Viimase kohal tänu- ja kiidusõnad ka Jagdhofi meestele.
Vinditiir. 100m. Nagu viimasel ajal kombeks, ei viitsinud ma vana laiskvorst suuri loomakujusid tassida. Ega ma siis neid lase. Seega kitsas vineertahvel ja sinna peale 8 südamikku - esimeseks trenniks igast elukast 2 tk. Ja kõrval paistab, kuidas nad laskepaigast tundusid.
Nagu ikka, no ei ole see pagan ju meeles, kuidas relva hoida ja kuidas sihtida. Seega tundusid märgid eriti kaugel olema. Aga silma õige asendi leidmisel sai ka pilt selgemaks. Edasi kulges kõik sammukaupa õigeid tegevusi meenutades - kuis päästikut hoida ja kuis vajutada ja õlas hoida ja ...
Tasapisi meenus. Sokk - esimene lask õppimisele ja 9 veendudes, et mingit kuuli katsetades sai sihikut krutitud. Lammas. Laskja ka. Sõnaga tõmblused aitavad laske teljest kõrvale saada. Pilt üleval tänu sihikule. Teises seerias märke kiirustamisest. Siga. Selle märgiga on vaja kannatada. Kannatada mitte laskmist ja kohe relva mahavõtmist. No muidu ju ei saa. Tähendab sai küll, kaheksa sai lastud. Mõlemas seerias. Õlga ja sihtida ja päästa. Ja kui ei päästa, siis maha. Nii lihtne see ongi. Hajuring veidi lai ja veidi üleval. Õnneks mitte liiga suurelt. Kõige paremini tulid need lasud, kus tuli sisse tunne, et vot nüüd panen selle kuuli 10-sse. Tõste, peal ja vajutus.
Rebane, vana kala. Esimesed viis lasku oli viitsimist osendiga mängida ja need lasud on erinevalt teistest, märgist hästi loetavad. Aga Tahab see märk mitte hullult väsinud kätt ja keskendumist asendile. Jonnakat keskendumist asendile - mingu selleks või 3 minutit 5-st. Siis on aega 5 lasu jaoks, muul juhul no ei saa mitte paika. Järelikult vaja ka külma närvi. Huvitav, kas võistlusolukorras on jaksu pigem enam või vähem sellele keskenduda? Eks näis.
Jah, märgid maha ja haavlitiiru. K pidi ka tulema. Õpetama. Siis on mind õpetanud A ja I ja R. Ülejäänud laskjad ka veidi kommenteerinud. Igaühel veidi omamoodi sõnakasutus ja terminite taga olev ja arusaamine. Ja õpetamismetoodika. Seega piisavalt erinev. Ja ma täna ei oska kaheldagi, et mõni neist valesti õpetaks või räägiks. Või halvasti. Kuid kuna nad kõik erinevad, siis lõpptulemusena meeldib mulle isiklikult R stiil enim. Aga seekord sai lastud trenni vormis kahte rada. Ja selgeks saadud, kuidas asendit pean seadma. Jäi mulje nagu lööks uus isetulistaja rohkem tagasi, kui vana kukkedega tulenui. Miskil imelikul kombel on hakanud tabavus veidi paranema, kuid kas tuleb see relvast, juhusest või seni lastud märkidest ... Vahet pole. Nüüd tuleb kodus õigeid asendeid harjutada. Eesmärk 20 25-st. Seekord muidugi vähem. Oluliselt. Aga järgmine trenn hakkan ühekaupa erinevate lendudega tegelema. Igast asendist. Igatmoodi. Pihta peab saama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar