kirjutamisest

Teate, ma nüüd kohe mitu päeva ei kirjuta mitte midagi. Mässan siin hoopis minu ja panga ühisomandiga selle parendamise eesmärgil. Käed iga päev hullust värvimisest värisemas ja võistlused pekki minemas.
Aga eesmärgikindla hingena paigas - kolimisauto pühapäevaks tellitud. Sõnaga kõik abilised oodatud pühapäeva hommikul suuremaid asju lahti kruvima ja väiksemaid kastidesse laduma ning seejärel uues kohas lahtipakkimisel ja kokkukruvimisel aitama. Viimasteks tegevusteks hangin miskit söödavat ja joodavat ja lükkan sauna ka sisse.

Saunast endast aga kirjutan peale suurt rabelemist kah ühe seiklusjutu. Tegelikult kogu korterist ja ühistust :)
Pildid kõrval teemast praegu ja edaspidi ehk vaade aiast.
Sorry selle kiirustatud vastupäikest ülesvõtte pärast.

lskmn

Teisipäev
Vintrelv. Ise ja E ja hiljem ka A juhendamine. Sedakorda mõistlikumalt lastes. Ja veidi ka sedasama va Remongtoni kuuli testides. 19,8 gr seni parim. Nüüd võiks hakata padruni pikkusega mängima. Lasin sedakorda kolm seeriat seakuju. Esimene nagu ikka kindlam, teine veidi laiali ja kolmas oli üsna tore - lasin mägilamba ülilapitud märki - st sihtisin kena musta pinda ja MARU hea oli lasta. Kohe ülihea.Ühe lolli viske tegin sisse (st. kiirustasin vähe lasuga).

Muide, viimasel seerial tegin seda harjutust, kus kell kõrval ja igas minutis tohtis teha ühe lasu - ei rohkem, ega vähem. Sama harjutust lasin enne teha E-l ja A-l ka. Mõlemale toimis. Küll erinevalt veidi aga mõtlemine suundus õiges suunas.
Ja süda ei andnud rahu ning siuke veidi vähem kiirustatud ja pooltulise rauaga võitslusmoona kontroll - miski viga ikka sees. Kas praegustest veidi odavatest optika jalgadest, optika suurest nõudmisest silm hästi keskele ajada või miskist muust aga viga sees. Schmidtiga igatahes sai silam palju lihtsamini paika.

Kolmapäev

Trenniks seekord haavel. Soojenduseks üks ring vanal ja tuttaval rajal CSP-d ning sejärel sportingumärke samal rajal. Sõnaga targemate meeste järel kesk platsi ja siis 6 taldriku kaupa mingit märki. Taga aetud. R saabudes paari lendu harjutatud kah. Kiiruga sai veel kirbu ette miski lapakas pandud, et vasak silm enam sihtida ei saaks. Aitas. Aga silma lahtihoidmist harjutan haavlipüssiga justnagu esimest korda õpiks. Kui ikka optikat pole, tahab vasak silm tihti kinni või siis ka lahti-kinni-lahti klõpsida. Ja pilt aerutab sel puhul nagu vana kurat. Proovi siis veel lasta sedasi..
Igatahes sai aeg ruttu otsa ja tormasin järgmisele kohtumisele.

Kiire ju. Vähemasti siis, kui oma tegevustele õhku vahele ei planeeri.

Seega, planeerige oma päeva rohkem õhku!

kvartira

Map tea, paljud tahavad teada, miuke välja näeb. Noh a'la enne ja pärast. No ei saa mingit ennet. Me ju hakkame elama seal pärast. Seega laupäeval saadud võtmed, mitmest seinast hävitatud tapeet ja tasapisi tekkiv uus pilt.
Muidugi võib seoses selle kolimisega ja meile jäetuga jääda miskit "sodi" üle. Püüan aeg-ajalt siia pildi siis sellest riputada.

Muidugi soola ja leiva aega ette ei luba aga küll ta tuleb. Eilsega sai näiteks kabinet värvi alla. TA petseerimine tuleb tasapisi mujal järgi. Mõned liistud, mõned juhtmed ja muu värk ka. Ja siis saab valmis.
Niisiis, õrritamiseks lisatud kõrvale pildid seeriast nüüd ja edaspidi ehk mööda rõduserva astudes tehtud 300 kraadi vaade. Ja esimeseks pildiks hoopis rõdust kaugel asuv kena mullivann. Vasaku külje ja esimese külje paneelid ka olemas. Kollakas värv olevat tingitud veest ja miski imevahendiga pestav. Sestap - kel vaja mullivanni, andku teada - meie sooviks sellest vabanemine.

Vabandused ka osade piltide ülevalgustuse eest - päike paganas nii otse "kaamerasse" säras.

rutiin ja põnevus

Laskmistrenn eelmisel nädalal. No oli vist 14 see kuupäev. Kõiksepealt vinditiir ja vaheldumisi märgilaskmisega ka moona testimine. Testlehel vasakult paremale piki välimist kaart 19,3, 19,4, 19,5 ja 19,6 graini rohtu ning ikka see remingtoni 3,6 g kuul. Seekord oli padrun 1 mm pikem ka, kui eelmisel korral. No ei miskit. Iga grupp eelmisest hullem. Kuna veidi tempo ka taga siis kohe ei taibanudki. Praegune trennimoon ja augud keskel ning viimasena võistlusmoon ning .... katastroof. Eks täna proovin uuesti. Seekord mõistlikult - st mitte enam ülitulikuuma rauaga. Vaene püss sai 1,5 h järjest täiega vatti ja pole ime, et loopima hakkas, kui raud nii kuum.Trennilaskmine ise aga lihtne. 10 lasku siga (vasakul), siis 10 lasku rebast (ka vasakul) - mõlemad enam-vähem.

Samal ajal juhendasin veel kõrval olevat K-i. Tal olid mõned pisivead sees, mida märklehelt kerge lugeda. Nimelt toetus mees veidi kepile - mitte nii hullult, kui eelmisel korral - kuid toetus. Seega kõrvalt vaadates ei saanud enam aru, aga märklehel olid lasud kenasti üksteise kõrval. Leppisime talle ka järgmised harjutused ning jälle proovilaske ja trennilaske. Ehk veel 10 lasku siga (veidi juba kiirustades) ja 10 rebast (kurat, nüüd hakkas juba pilt täiega virvendama). Viimast tahtsin ruttu kaelast saada ja pagana probleem oli sihtimiskoha leidmisega. Nii hullult tuline raud pildi virvendama ajas. 
Järgmiseks trenniks olid taldrikud. Mis seal ikka, Jõudsin treeneriga pea üheaegselt ja hakkasime andma. 125 taldrikut. Veidi eelmisest korrast erinevad lennud ja aru ma ei saanud, miks pihta ei läinud. Ja mida päev edasi seda rohkem eriarvamusele treeneriga jäime - mina olin omateada märgi peal ja ees ning treeneri arvates taga ja lõpuks peal. Kuniks saabus selgus. Pagana vasak silm võttis ju osa pilti omale. Ja teise asja õppisin veel. Kui alguses oli suur probleem tõsta märgile ja kaasa vedada - ikka tahtsin vindimoodi ette tõsta ja seal trajektoori aimata, siis nüüd suutsin juba taha tõsta (jäädes küll üsna tihti liiga palju maha) ja siis järgi jõuda ja üle vedada! Vähemasti samm edasi.

Kindlustatud

Pikk töömehepõli on igatahes kindlustatud, vähemasti kohustuste poolelt. Ma pean veel väga pikka aega palka saama. Või siis kuuse alla kolima. Ok, sissetulekut saama või siis olema võimeline tegema väljamakseid .. kuidas iganes.
Aga eile antud allkirjadega sai kinnitatud see, et lõppemas kahe peremehe periood. Ja väheneb aiatööde periood. Aastas kohe mitme päeva võrra väheneb. Sõnaga, mis sest mõistujutust. Kolime ära Rohuneemest Viimsisse. Suhted distantsilt on paremad ja selgemad. Ja igaüks on omas kodus ise peremees. Suurimad tänud neile, kes ses keerulises protsessis aitasid. Ja alumisele korrusele tänud, lisaks praegusele aitamisele, ka tänud nende 7,5 aasta eest siin majas. See oli sellel eluperioodil hea elu. Hoolimata igapäevaelus ikka juhtuvatest asjadest. Lapsed olid hoitud ja muresid vähem. Selline elu arvatavasti sinna perioodi väga hästi sobis. Me kõik muutume ja areneme ja ootamatult arenesime korteriinimesteks tagasi. Palju pinda, väikese korteritearvuga maja, suur aed ja inimesed, kelle mure see aed on.
Peale facelifti siis ka soolaleivapidu tuleb. Ja kolimine ka, sinna on ka kõk abikäed oodatud.

Lõpetuseks mõni rida eilsest paugutamisest.
Soetasin soodsad optikajalad, haarasin ühelt püssilt optika ja istutasin oma Steyrile - et kaugemale näha. Sõnaga, pagana võistlusreeglite muutus sattus täpselt valele ajale ja minu optika vaid 12* suurendas. Vaja oleks rohkem. Seega siis tegin eile proovi. Tuli välja küll. Ülbelt kruttisin optika püssile, tegin mõned lasud ja keerasin ning pingutaisn samal ajal kinnitusi. Erinevalt tavapärasest ei viitsinud tegeleda liivakotilt laskmisega. Sestap soku asend - ise kahel jalal ning toetusin jäigale kepile. Augud siin kenasti näha. Kolm tk paremal üleval võistluskuuliga tehtud. Päris peale ei keeranud praegu meelega. Ja erilise vahe puudumine võistluse ja treeningkuuli vahel - no kuulge, oma viga on ka soku asendist ikka suurem kui kuuli viga.

Pärast lasin sea asendist nii soku kui sea lehte.
Ja tiirus olevat K ja A-d juhendades tegin ühe lasu rebaselehte.
Treeningpäeva lõpetuseks veel vist 100 märki taldrikuid R juhendamisel. Seekord oli ilm parem ja mõni asi tuli välja mõni veel mitte. Peab veel õppima. Sai ka proovitud korra lasta nii, et esimese lasu tegin klikk-padruniga ja siis lask järgi - see näitas, kuidas veel püssiga tõmblen.

Kuigi treeningpäev läbi, saand eilne laskmine ja trenn veel läbi. Irise superaktivistist klassijuhataja (kurat võtaks, sellised peaksid kõik klassijuhatajad olema) organiseeris klassi airsofti mängima. Et lapsed aru saaks, millist jama need pisikesed ümmargused plastikkuulid võivad korda saata. Kaasas olnud isad, mina arvatud kaasa, läksid muidugi hasarti ja jooksid koos lastega, et vähe polnud. Peale 2,5 h möllu olid nii mõnelgi käev ja huuled verised ning kõhud punased. Möll läbi. Ja silme ees virvendas õlu, mida kodus avada ...

see lubatud klipp

Noh sealt maalt, kus olid mustad ja punnis silmadega mehed.
http://www.youtube.com/watch?v=LDQbeVVP2Ok&playnext_from=TL&videos=OFpzArGo2eo
saand aru, miuke neist see Elis on? Selle kvaliteedi juures on kõik justkui ühesugused sipelgad kesk tummfilmi.

Ahjaa, lugenuna veidi nädalavahetuse kultuuri ja poolpoliitikasündmusest oleks vist asjakohane kõik p..e saata.

Segga, Arles, mine persse, et sa ei ole uut parteid püüdnud asutada, igale härivale elemendile tina anda ja ... :)

Või siiski eestlaslikku ja elutervet mõttevõimet meile hoopis!

Kust nüüd alustada

Ahjaa, lubadusest. muidugi. Pilt uudisest kõrval. See ongi uudis. Blaser.
F3. Haavlilaskmise püss. Korralik. Vähemasti minu jaoks hea. Natuke reguleeritav. Ja natuke enam oleks vaja. Reguleerimisoskusi. Kuid siiski.
Igati hea ja korralik saksa püss. Ei ole tüüpiline lõunaeurooplane. vabandused vaid veidi kehva kvaliteediga pildi eest.

Sõnaga - pooltele sobiv kokkulepe kaupluses Jagdhof ning nüüd on seesamune Blaser F3 Arlese oma. Luxus Sport vist oli ka nime lisas aga neid sõnu ma ei ostnud. Ma ostsin püssi. laskmiseks. Mis siis, et väga heast puidust lae ja kabaga. Ei pea enam kukkedega püssiga laskma. Võib päris korraliku haavlipüssiga seda teha. Möödalasud on nüüd ainult minus kinni. Pihtalasud ka :)
Siinkohal ka SUUR TÄNU KATRELE, kes aitas sellegi unistuse teoks teha! Teil ei ole sellist naist jah? Aga mul on, kadestage nüüd.
Aga püssist üksi vähe, seega väike laskeoskuse parendamine ka haavlirajal ära kulub. Nagu mainitud nõustajate "tuleproovist", üks neist enim sobis. R. Kui ta nõusoleku annab, panen täisnime ka kirja.

Neljapäev

Neljapäeval tegime esialgse plaani ja reedel harjutasime.

Enne seda jõuavad veel siin kõrval joosta neljapäevase väiksekaliibrilise trenni tulemused ja selle, et haavlitrenni ei õnnestunud pildile jäädvustada. aeglaste jooksudega sain enam-vähem hakkama ja vaatasin vaid tihedust ja kruttisin eri seeriate vahel optikat - et tolle klikkidest paremini sotti saada. Kiirega on veel palju tööd vaja teha.

Reede

Reedel siis esimene ametliku treeneriga haavlitrenn, kus teiseks õpilaseks A. Ilm oli trenniks lausa ideaalne. Tuult oli, vihma oli, külma oli ka. Ja nad kõik esinesid armsasti ja korraga. Kahte märkiajasime taga. Ja siis kui juba pea-aegu selge tundus, saime jälle aru, et veel päris ei ole.

Aga kaks tundi, 50 märki per nägu ja külmunud kah. Aga rahul. Targem. Lõpuks jäi natuke külge. Mitte küll piisavalt aga eks jõuab.

Laupäev.

Üles maru-maru vara. Ja kohe Männikule. Pidin ühe kohtunikuproua ka kaasa võtma aga too ei võtnud telefoni ja maja oli pime. Leppisin siis tema transa järgmise laskjaga ... kes leidis tädi koeraga jalutamas. Nii vara tema küll tiiru ei lähe. Tea, kas ma ka vanemas eas teisi niimoodi ...a hakkan? Eks näis.

Kuid tiirus kiirelt rada üles ja olidki teised võistlejad kohal. Seekord suurearvuliselt viiekesi Tallinna lahtistel jooksva sea harjutuses medaleid jahtimas. Hoolimata nats narrivast rajast sai aeglane jooks mul esimesene lastud ja kiire jooksuga teistele vahele trügitud. Esimene läks päris hästi kui mitte kahte käevääratust arvestada. Kiirega lood kehvemad. Egas muud kui kõrvaltiiru ruttu edasi - Eesti MV CSP-s ehk ühes haavliharjutuses. See kahel päeval a' 100 märki. Ehk neli rada, igal 25 märki. Esimene läks kenasti - 19, teine kehvemini 14, kolmas ja neljas üsna nõrgalt 10 mõlemas. Aga nii vähese trenni puhul ei tee endale ka etteheiteid - mõttetu, parem püüan rohkem. Igatahes oli päev imeruttu õhtus.

Siis tegime ka endale hea tünga. Vaatasime Elise Prantsusmaalt tagasituleku aegu vähe viltu. Sõnaga ootasime 40 min lennujaamas ja siis avastasime, et ainult ühe päeva ja ühe tunniga olime eksinud. PAGAN! Koju magama.

Pühapäev

Järgmine hommik sai vähe kauem tukkuda. Ja Irisele pannkoogi tegemist õpetada. Ja siis tiiru. Üks pidi peale seda veel pea kaks tundi "ärkama", kuniks koogid valmis :)

Ise aga ajasin oma teist 100 taldrikut taga. Ja olin korra hea kohtunik - lugesin kaks märki võistleja kasuks. oleks võinud üle ka lasta lasta, kuid milleks kiusata. Omal läks veidi raskemaks tehtud radadel pea samamoodi - 18, 13, 10 ja 10. Kusjuures ühel 10 punkti rajal ka kõvad laskjad pigem vähe punkte teenisid. Aga mis mul nendest. Ma nüüd enda omaga tegelema pean.

Ahjaa, Tallinna lahtised tagasid mulle 2. koha ja taldrikulaskmise omad ka 2. koha - viimases küll algajate grupis ja tagantpoolt :). Eks pean nüüd selleski edasi jonnima. Sportlaskmisega alustades alustasin ka rivi lõpust. Vot nii.

Muidugi jõudsime õhtul ka kenasti Elisele vastu. Terve tee vahutas teine oma muljeid. Ning tegelikult oli Rullesti team väga tubli!! Euroopa MV ja neljas koht grupikavas (Kadetid vist). Kui Elis mulle lingi saadab, saate sinutorust vaadata. Kiitis teine ka Prantsusmaad. Neid paljusid toredaid tumedaid ja punnis silmadega mehi, kes neid vahetpidamata jõllitasid ja hostelit, mille nad kloostriks ristisid ja saiasöömist (Elis ei luba enam endale jupp aega saia pakkuda) ja hommikusööke, mis magususuega südame pahaks ajasid (sai ja moos) ning ka voodi patju - nende vorstidega pidid vaesekesed magama. Autasustamisel andis Itaalia team oma auhinnalilled nende võistkonnale ja tunnistasid, et kolmas koht anti neile poliitilistel, mitte esinemisega seotud põhjustel ning meie plikad olid tegelikult palju paremad!!!
Ahjaa, et teamil igav ei oleks, kottisid konnasööjad neid veel lennujaamas ja ei lubanud kogu meeskonna pika reisiajaloo jooksul esimest korda rulluiske käsipagasina lennukisse. Raisk.

Sõnaga päikest kõigile!

P.S. aga uudised võivad jätkuda

Vaikus laskmises .. eimitte

Jäänud siin kajastamata nii trennid kui võistlus.

Aga lubadus täitmist vajab. Ehk eelmise nädala trennid alguseks.
Mis seal ikka. Joostud läbi nii taldrikurajalt kui ka vindirajalt. Paugutatud kesk vihma seisvaid märke ja kontrollitud moona. Ja aru ma ei saanud - enne ühte auku jooksvad kuulid nüüd nii laiali. No kohe võimatu.
Siin ülemisel pildil vihmast läikivat lehte sai ebaõnnestunult pildistatud. Nagu oleks ühe teise aparaadiga tehtud (vihjeks - vt allpool olevaid võistluspilte :)). Muidu justkui kõik paigas, üksikud tõmblemised vaid sees. VSS-l. JA Haavlis üldse jama - kui ei sihi, saab pihta. St ei plaani ja mõtle vaid kihutad märgi maha. Eks mul ole jah kombeks sihtima ja mõõtma jääda.
Kronoloogiline parandus oleks - neljapäeval VSS ja pealelaskmine ning reedel haavel.
Ja selle pealelaskmise jutu lõpetuseks lisan ka väikese pildi.

No ei saa enam seda siinsete vahenditega lihtsalt väiksemaks teha.
Igal juhul oli siis eelmisel nädalal tegu ühe segase ja hüpliku võistluseks valmistumisega. Ja õpetamisega. A-d treenisin. Et saaks teisest ehk kuulilaskmises asja.
Laupäeval nägin, et pea-aegu sai.
Sõnaga, laupäevane võistluspäev algas kenasti - mind kupatati pea kohe haavlirajale ja A sai minu püssi õlist puhtaks lasta. Vindi siis.

2. Haavlirada. 18 taldrikut 25-st käes! Ja enamus möödalaske väga tobedad ülesihtimised. LIHTSATEL MÄRKIDEL! Järgnes vihmas ligunev kohtunikutöö.
Teate ju küll neid mõnusaid kevadilmu. Või temperatuure. Enne järgmist haavliseeriat oli häda-hädavajalik toas soojeneda.
Ja just siis, kui sõrme pea-aegu soojaks sain rajale. Lihtsad märgid aga aru ei saanud. Ikka läks mööda.
Ehk mõni teine juhtis mu kätt? Eitea. 12 taldrikut. Kokku 30/50st. Minu jaoks päris hea. Võib lasta küll. Või siis harjutada.
Jah, seda viimast kohe palju vaja teha.

Muidugi, sain end ka VSS laskejärjekorda seatud ja siis 2 h oodatud. Isegi kõhu sain täis vahepeal. Laskerajale aga minnes sant tunne sees. Aru ei saand. Esimene laskekoht ja siga. No mida. Proovilask 5 cm liiga kõrgel. Teine veid madalamal. Võistlus. Lasud kuidagi tunde järgi üles tahtsid kiskuda ja jõuga alla hoidsin. Nagu märgist näha, ei tulnud kõikse paremini välja.
Sokk. Nagu ikka, pea kindlapeale aga märki sihtides unus, et on ka mitmeid nr-ga lehevariante. Valesid numbreid sihtisin veidi.

Lammas. No mitte mütsigi ei näinud. Üks siuke suur lai hall leht. Või siis pruunikas. Mitte kusagilt polnud kinni võtta. Seega tegelesin sihtmise asemel sihtimispunkti oletamisega. See kleeps või teine? Pärast kommenteeriti, et südamikul polnud jooni ka 3 m pealt näha. Muide, siinsed 4 märki aitelefoniga jäädvustatud. Järgmine asend rebane. Peaks ju kindel olema. Trennis ka tuli välja. Siin ei tulnud.
Ühest lohakast lasust piisas. Tegelikult läks lihtsalt teine lohakus õnneks.

Mis teha ja minu jaoks negatiivse rekordina 192 kirjas. Üldarvestuses 4. koht.
Ja 13. koht kombineeritud laskmises. Oot, see viimane ju päris hea!
Häiris aga laskude loopimine. Sestap puhastus vindile.
Ja tiirus 20 troppi veel vindist läbi - jäi mustaks. Vestluses K-ga arvas tema vase põhjuseks. Selge. Kodus uuesti rauapuhastus. Õliga, kuni tropid heledamaks said ja siis vase-eemaldiga ja siis uuesti õliga puhtaks ja jälle vaseeemaldus. Osad tropid jäid pildile. Mitte kõik. Aga vasekarva tooni jäi peale mõnele küll. Hull nühkimine igatahes.

Eile ka trenn. Kõigepealt väiksekaliibriline sportlaskmine jooksva sea pihta. Või siis erakordselt suure suurendusega optikaga harjumine. 20 aeglast ja sihtimiskoha otsimine. 20 kiiret ja sama. Õigemini püüdmine sihtida. Ja lõppu veel 20 aeglast. Jube hea tundega.
Siin aegalne vasakule.

Siin aeglane paremale.

Siin kiire vasakule.

Siin kiire paremale.

Ja lõpuseeria vasakule ..

ja paremale.

Trenni lõpuks veel 50 taldrikut ja märkide õppimist. Mitu neist läksid katki :) Lasin nii, et ühes rauas klikk ja teises päris padrun. Et mitte lihtsalt pagutada vaid õppida. Peaks järgmine kord ka nii tegema.

Igal juhul olen nädalavahetusel kaks päeva ja kahel võistlusel korraga ...

Päikest kõigile!

P.S. Järgmine jutt sisaldab osadele uudist. Ja uudiseid tuleb veeeel. Näiteks plaani järgi järgmisel nädalal