Kust nüüd alustada

Ahjaa, lubadusest. muidugi. Pilt uudisest kõrval. See ongi uudis. Blaser.
F3. Haavlilaskmise püss. Korralik. Vähemasti minu jaoks hea. Natuke reguleeritav. Ja natuke enam oleks vaja. Reguleerimisoskusi. Kuid siiski.
Igati hea ja korralik saksa püss. Ei ole tüüpiline lõunaeurooplane. vabandused vaid veidi kehva kvaliteediga pildi eest.

Sõnaga - pooltele sobiv kokkulepe kaupluses Jagdhof ning nüüd on seesamune Blaser F3 Arlese oma. Luxus Sport vist oli ka nime lisas aga neid sõnu ma ei ostnud. Ma ostsin püssi. laskmiseks. Mis siis, et väga heast puidust lae ja kabaga. Ei pea enam kukkedega püssiga laskma. Võib päris korraliku haavlipüssiga seda teha. Möödalasud on nüüd ainult minus kinni. Pihtalasud ka :)
Siinkohal ka SUUR TÄNU KATRELE, kes aitas sellegi unistuse teoks teha! Teil ei ole sellist naist jah? Aga mul on, kadestage nüüd.
Aga püssist üksi vähe, seega väike laskeoskuse parendamine ka haavlirajal ära kulub. Nagu mainitud nõustajate "tuleproovist", üks neist enim sobis. R. Kui ta nõusoleku annab, panen täisnime ka kirja.

Neljapäev

Neljapäeval tegime esialgse plaani ja reedel harjutasime.

Enne seda jõuavad veel siin kõrval joosta neljapäevase väiksekaliibrilise trenni tulemused ja selle, et haavlitrenni ei õnnestunud pildile jäädvustada. aeglaste jooksudega sain enam-vähem hakkama ja vaatasin vaid tihedust ja kruttisin eri seeriate vahel optikat - et tolle klikkidest paremini sotti saada. Kiirega on veel palju tööd vaja teha.

Reede

Reedel siis esimene ametliku treeneriga haavlitrenn, kus teiseks õpilaseks A. Ilm oli trenniks lausa ideaalne. Tuult oli, vihma oli, külma oli ka. Ja nad kõik esinesid armsasti ja korraga. Kahte märkiajasime taga. Ja siis kui juba pea-aegu selge tundus, saime jälle aru, et veel päris ei ole.

Aga kaks tundi, 50 märki per nägu ja külmunud kah. Aga rahul. Targem. Lõpuks jäi natuke külge. Mitte küll piisavalt aga eks jõuab.

Laupäev.

Üles maru-maru vara. Ja kohe Männikule. Pidin ühe kohtunikuproua ka kaasa võtma aga too ei võtnud telefoni ja maja oli pime. Leppisin siis tema transa järgmise laskjaga ... kes leidis tädi koeraga jalutamas. Nii vara tema küll tiiru ei lähe. Tea, kas ma ka vanemas eas teisi niimoodi ...a hakkan? Eks näis.

Kuid tiirus kiirelt rada üles ja olidki teised võistlejad kohal. Seekord suurearvuliselt viiekesi Tallinna lahtistel jooksva sea harjutuses medaleid jahtimas. Hoolimata nats narrivast rajast sai aeglane jooks mul esimesene lastud ja kiire jooksuga teistele vahele trügitud. Esimene läks päris hästi kui mitte kahte käevääratust arvestada. Kiirega lood kehvemad. Egas muud kui kõrvaltiiru ruttu edasi - Eesti MV CSP-s ehk ühes haavliharjutuses. See kahel päeval a' 100 märki. Ehk neli rada, igal 25 märki. Esimene läks kenasti - 19, teine kehvemini 14, kolmas ja neljas üsna nõrgalt 10 mõlemas. Aga nii vähese trenni puhul ei tee endale ka etteheiteid - mõttetu, parem püüan rohkem. Igatahes oli päev imeruttu õhtus.

Siis tegime ka endale hea tünga. Vaatasime Elise Prantsusmaalt tagasituleku aegu vähe viltu. Sõnaga ootasime 40 min lennujaamas ja siis avastasime, et ainult ühe päeva ja ühe tunniga olime eksinud. PAGAN! Koju magama.

Pühapäev

Järgmine hommik sai vähe kauem tukkuda. Ja Irisele pannkoogi tegemist õpetada. Ja siis tiiru. Üks pidi peale seda veel pea kaks tundi "ärkama", kuniks koogid valmis :)

Ise aga ajasin oma teist 100 taldrikut taga. Ja olin korra hea kohtunik - lugesin kaks märki võistleja kasuks. oleks võinud üle ka lasta lasta, kuid milleks kiusata. Omal läks veidi raskemaks tehtud radadel pea samamoodi - 18, 13, 10 ja 10. Kusjuures ühel 10 punkti rajal ka kõvad laskjad pigem vähe punkte teenisid. Aga mis mul nendest. Ma nüüd enda omaga tegelema pean.

Ahjaa, Tallinna lahtised tagasid mulle 2. koha ja taldrikulaskmise omad ka 2. koha - viimases küll algajate grupis ja tagantpoolt :). Eks pean nüüd selleski edasi jonnima. Sportlaskmisega alustades alustasin ka rivi lõpust. Vot nii.

Muidugi jõudsime õhtul ka kenasti Elisele vastu. Terve tee vahutas teine oma muljeid. Ning tegelikult oli Rullesti team väga tubli!! Euroopa MV ja neljas koht grupikavas (Kadetid vist). Kui Elis mulle lingi saadab, saate sinutorust vaadata. Kiitis teine ka Prantsusmaad. Neid paljusid toredaid tumedaid ja punnis silmadega mehi, kes neid vahetpidamata jõllitasid ja hostelit, mille nad kloostriks ristisid ja saiasöömist (Elis ei luba enam endale jupp aega saia pakkuda) ja hommikusööke, mis magususuega südame pahaks ajasid (sai ja moos) ning ka voodi patju - nende vorstidega pidid vaesekesed magama. Autasustamisel andis Itaalia team oma auhinnalilled nende võistkonnale ja tunnistasid, et kolmas koht anti neile poliitilistel, mitte esinemisega seotud põhjustel ning meie plikad olid tegelikult palju paremad!!!
Ahjaa, et teamil igav ei oleks, kottisid konnasööjad neid veel lennujaamas ja ei lubanud kogu meeskonna pika reisiajaloo jooksul esimest korda rulluiske käsipagasina lennukisse. Raisk.

Sõnaga päikest kõigile!

P.S. aga uudised võivad jätkuda