Seiklused autovalikul

Ega auto valimine ole naisevõtt, et vaatad näo üle, tundub kena, sääred ka sirged ning muudkui rabad ära. Auto valimine on selline väga tõsine asi. Masinaga pead ju kolm aastat pea iga päev sõber olema ja usaldama. Siin tulevad absoluutselt kõik tehnilised detailid mängu – kaal ja küljejooned ja kiirendus. Kilod vatti ja meetrite jagu njuutoneid. 

Lähtetingimused

Auto peaks oma kolm aastat ja 120 000 km ära kestma, hoolduseks tohiks jääda vaid korraline ja heal juhul mõni pirnivahetus. 90-95% sõidab asfaldil, vahel kruusal ja vahel üliviletsal metsateel. Viimase pärast siis 4*4 ja seda päriselt. Ja tavapärasest veidi kõrgem kliirens muidugi. Iga loom vananeb ja lõpuks minugi teadvusse jõudnud soov lasta käike vahetada automaadil ning autol kohustus olla senisest tähelepanelikum. Head tuled ja muu kah. Pagasiruumi peaks sobituma mitu kohvrit. No siuke lihtne visioon ja kogemus tänase Subaru Outbackiga silme ees. Et sõiduauto kohta väga hea maastikul ja väga hea maanteel. Ja paganama 2 sidurit vahetatud. Ahjaa, mõned finantspiirangud, nagu igal meist piiras autode kogukulud (liising + kütusekulu + muu jama). 

Võrreldes võrreldamatuid

Tahtmised suured ja eriti kui vaadata autosid, mis teoorias kõike võimaldaks. Esimene salong, kuhu sattusin oli Volvo oma ja XC60 napilt õigele poole piiri tundus jäävat – esmamuljega. Pakkumisegi sain. Kuna vahepeal aega mööda läks ja tingimused täpsustusid, saatsin millalgi täpsustava küsimuse müüjale. Ja vastus tuligi nädalaga… . Küsisin proovisõitu ka aga käesoleva kirjatüki tegemise ajaks pole sellele veel vastatud. Hea tuttav pakkus võimalust proovisõit teha peale teise mudeli kasuks otsustamist. Seega, Volvot peab ikka väga ise tahtma osta. 

Juba auto vahetuse mõttega oli silme ees Saksa kvaliteetmark ja hea mudel. Kuna neljale rõngale hammas ei hakka ja viie rõnga võistlusele veel pääsenud pole, siis rahvavagun sobiv klass. Passat ja Alltrack mudel. Müügimees väga tore ja pakkumine sai sobiv. Salongidest ja klienditeenindustest tõstaks kindlasti esile! Varustus – kõik mõistlik sai sisse ja mudel selline, mis juhile igati abiks. Esimene proovisõit möödus vaikselt ja sujuvalt. Kiirendused omal kohal, ei raputa augus ja kaldu maanteel. Ehmatavad olid hoopis pidurdused vähe viletsama pinnaga või libedaga – oli asi siis supersäästvates rehvides või milleski muus. Kohas, kus Subaru köhimata kurvi võtab, seal VW natuke enam libiseb ja ei julge. Ok, esimene on paras loom ka, heas mõttes. Telefonist muusikat mängima ei saanud, oletatavasti oli mõni eelmine proovija miskit heaks tuuninud. Sõnaga muljed positiivsed ja auto pea-aegu heaks kiidetud. Igaks juhuks tegin veel mõned katsed.

Vahepalana leidsin ühe järgneva proovisõidu käigus testraja raskemate olude kontrolliks. Laagri taga metsas on natuke kruusateed, natuke halba suurte kividega killustikuteed, pehmet liivateed ja auke, tõeline auklik metsatee, pehme teelt ära keeramine – nagu neid ümbersõite metsas ikka on. See viimane oli siis rada auku, augu põhjas natuke libedat mulla-savi pinda ja siis pehme pinnaga tõus. Ei midagi ekstreemset, üsna sarnane olukord võib vabalt tekkida ka kuskil keerulisemas kohas autot ümber keerates ja muidugi pea igal talvel. Sõnaga sealt august tuli veidi autot edasi ajada (esirattad august meeter edasi), et näha kõiki rattaid vedamas. Ahjaa, tagaratastele jäi veel alla suhteliselt kõva pind.

Kuna alustasin Alltrackist, siis siinkohal viin ka teema lõpuni. Peale kõikide teiste proovimist, tahtsin selle masinaga üle kontrollida ikka nelikveo võimu. Ja kogu ülejäänud katserada oli sobiv igati. Kruusal 80-90, ei julgenud enam (no oli selline tunne tagumikus, et saab liiast), killustikul sõitis küll, liivateel peatus ja sõitis edasi, justkui miski ei segaks. Aga libeda augu test … kõigepealt käib üks ratas ringi. Kogu elektroonika, mis võimalik maha ja uuesti. Ei midagi. Tagurdasin välja, sõitsin uuesti. Kaks ratast siblivad õnnetult ringi – anna gaasi vähe või palju. Ja mitte üks meeter ülespoole. Isegi mitte detsimeeter. Jälgede järgi viilisid mõlemad tagarattad! FAILED!

Mazda. Olen saanud üsna positiivse kogemuse selle margiga ja selja taga palju kilomeetreid, isegi kaherattaveoga metsarajad. Neil kõrgem masin CX5. Mugav, nagu nad ikka, lisavarustust ja poppe abilisi vähem kui VW esindajal. Aga ikka vaja proovida, mälu ju kiidab. Stardid ja stopid ning lühikese kere kohta mõnus maanteekogemus. Tore, aga kui rajalt kõrvale keerata? Temaga ma selle veidi raskema raja leidsingi. Kruusal ei häda, kõrge istumine ja kere seavad kiirusepiiriks 80-90, ka temaga oleks riskides enam pigistanud. Killustik – kõigub kenasti üle, liivast ja aukudest ei lase end segada. Ja augu test. Üherattavedu! Peale nupupaneeli tudeerimist ja abiliste väljakruttimist sain tulemuseks kaherattaveo. Ja passis oli neljaratta oma? Ju siis kolmandal ja neljandal vedas ja anti puhkust. Parem esimene ja vasak tagumine tegid libisevat tööd. Tagurdasin välja, teine katse ja FAILED!

Subaru Outback. Robustne juht ja läbivuskogemused head. Peab ju ühte kindlat varianti proovima. Varustuse nimekiri suhteliselt lühike ja asju tuli ise mööda katalooge otsida. Pagana palju asju lihtsalt puudu. Esitulede automaatlülitus tähendab, et tuled peavad päeval sees olema. Podcaste saab telefonist juhtme kaudu lasta ja kolme akna avamiseks tuleb nuppe all hoida. Aknapesuvedeliku lõppemisest saab teada, kui vett ei tule. Aga käike saab roolilt vahetada ilma lisata. Sõites tõeline juhi auto sõitmiseks. Automaatkast ei ole pettumus – teeb kõik ära. Aga müra! Alles nüüd tabas kõrv, kui palju ühtlast müra ses masinas on. Polnud nii vahetut võrdlust enne. Testrada. Kruusal 120 ja võiks lisada. Killustik ja liiv ei tekitanud mõtetki, et auto vales keskkonnas oleks. Augus – ESP välja ja läks, oleks võinud minna mööda muldvalli sõitma. 

Kuidagi sattusin piiluma Land Roverit ja tuligi välja seal üks mudel, mis sobiks eelarvesse. Freelander 2. Jälle varustuse nimekiri lühem ja eks eelarvegi natuke segamas. Maanteel üllatas kõikumine – pehme vedrustus, mugavas seades ning lühike kere. Sirge tee polegi mure aga kui inglise härra vähe kärsitumalt tahab kurvi võtta, tuleb seda teha pigem härrasmeheliku rahuga. Valitud testrajale ei jõudnud, kuid muudesse mülgastesse küll. Sõnaga, väljaspool teed ei ole tegu autoga, see on siis loom. Ja loom viib, kuhu juhil mõte tuleb, kui just puid ees pole. 

Sõitsin ühel päeval ka Opeli salongist mööda ja naljapärast hüppasin sisse. Insignial olevat nelivedu. Ja oli aktiivne ning positiivne müügimees. Tegin hea näo, kuid sisimas ikka väga skeptiline. No mismõttes Opel. Noh ja pagasiruum ka napp ja .. ok, tegelikult varustus päris kobe. Sõnaga proovisõit. See asi oli veel vaiksem kui VW. Ja juhitavus oli kohe päriselt hea. Maanteel mõnus, linnas meeldis mulle kiirusepiiraja muidugi ka. Telefon ühendus hoobilt ja kõikide asjadega. Näiteks Tartu otsal kuulata eelmise nädala „vanamehed kolmandalt“ – kukust tuleb ja ei peagi enne juhtmeid otsima. Ok, Tartusse ei sõitnud, kuid oma kiusurajale küll. Kruus – 120 ja võis juurde vajutada. Killustik ja miski põhja ei kraapinud. Liiv ja augud selleski ei seganud. Metsarada täitsa talutav (muidugi vähe aeglasemalt kui Subaruga) ning augu test. Elektroonikaga katse näitas, et ei. Lülitasin tolle välja ja auto hakkas ronima üles, tuli kohe hirm, ega too nüüd viimaks ninaga mulda ei lükka. Ei lükanud, lihtsalt sõitis. Paari päeva pärast sõitsin sama koha ja vihmaga uuesti – et kui põhjas kindlalt libe, mis juhtub. Auto urises veidi enam ja sõitis kuis vaja. Opeli maine tõusis järsult.

Skoda. Superbil kõrgema kerega 4*4 rivis, kuigi mudel teistest moraalselt veidi vanem. Telefon ei osanud ühilduda, ju jäi seegi puudus kuhugi rooli ja tooli vahele. Linnas natuke kõikuv, veidi lärmakam kui VW ja Opel. Teel kulgemiseks siuke tore sõiduk. Kruusal 100-110 piisav tundus. Killustikul kulges kenasti ja metsateel tuli sõita nagu iga madala sõiduautoga. Augutest ja maksimaalselt said vedama mõlemad rattad… FAILED!

Siiski valik. Sõitma ei jõudnudki Jeepi (ei leidnud sobivas klassis mudelit), Outlanderil on valikus põhimõtteliselt üks asi ja ma ei saanudki aru, kas müügimees seda soovitab või on pea bensiinimootori poole kaldu. Kiad ja muud asjad jäid vaatamata.

Järgmise jutuga plussid ja viirused (ruumikus, varustus, muud omadused) kõrvuti saavad ning valiku ka lukku panen.