Nädalavahetusel toimusid kaks võistlust. Ja mõlemas oli täiega häving. No kui lasta alla oma halva päeva normi ühel päeval 100-110 p ja teisel 60-70, siis peab ju miskit VÄÄÄGA jamasti olema.
Aga ikka kenasti algusest peale. H (teadmata, kas nime taga peitunu minu blogi läbi omale avalikku tuntust ihaldab, kuid eks asjaosalised tunnevad ta siit ära) initsiatiivil ja pühendumisel ja seerepärasel eestvedamisel "sealaskuritele" tekkis kalendrisse ikka oma suure peojagu võistlusi. Nagu ikka, on suvel ka kattuvaid üritusi jahilaskmisega aga tühja sest. Igatahes oli laupäeval jooksva märgi jaoks esimene seeriavõistluse etapp ja pühapäeval toimus üsna lahe kolmevõstlus. Seeriavõistus - noh, tavaline ja mittelaskjatele ehk ka igav teema - lastakse mitmel võistlusel aj leitakse niiviisi parim. Aga kolmevõistluseks oli 30 lasku õhupüstolist, 30 lasku õhupüssi märki oma seapüssidega (mõlemad veidi kiiremini kui vastava ala põhilaskjad seda teevad) ning lõpuks tavaline liikuv märk. Ahh, sõnaga, laskjatele olid meeldivad võistlsupäevad ja toredad üritused. Ja kiitus H-le sellel eest.
Mõlemal päeval siis vaja lasta liikuvat märki ja Arles lasi vähem kui alaga alustades vast. No ja muidugi, meel must ja vaja leida põhjus. No ja õhtune saun aitas ühe põhjustest leida. Inimesed, võistlusnädalal ei tohi minna punaseid kehavedelikke loovutama! Tehke seda enne või pärast toda nädalat! Nii lihtne see ongi. Siis ei kao kätest arusaamatutel hetkedel jõud ja ei tule sisse hüppeid ja värinaid.
Siuke mõttetera siis tänaseks.
esmaspäev, 25. jaanuar 2010
laupäev, 23. jaanuar 2010
mille kallal siis täna viriseda?
Et ilma? Väga hea ilm on ju. Siuke päris kodumaine talv. Ja igatmasti müügimehed, kes kraami välitingimuste jaoks pakuvad, saavad näha, et mitte iga sodi vastu ei pea. Just siuke paras kraad, mis Itaalia rongid ja muud soojamaa asjad kenasti välja näitab. Ahjaa, saab ka ilusti teada, millised majad on soojustusmaterjalide abil ehitatud.
Kuid meelel on hoopistükkis poliitikast üks mõte - et viia kokku kohalikud ja riigikogu valimised. Hoolimata vägagi pädevatest vastuargumentidest, kaldun minagi sinna klubisse, kes toetab kokkuviimist. Ühe portsuga valitud ja rahu maal. Ei miskit valimiste nimel möllu. Ehk hoiab pealinngi veidi raha kokku - pole vaja linna raha eest kahte kampaaniat teha... . Hea oleks veel valimissüsteemi täiendada - et elektrooniliselt hääletanud saaks jamakeerajatele antud hääli kesk valimisperioodi tagasi võtta. Lihtsalt, paari klikiga ja hääle teisele tõsta. Kui kui siis mõnel erilisel esindajal hääled tagant kaovad, uuups. Vähemasti mulle see mõte meeldib, mis siis, et nõrkade kohtadega ja hetkearusaamade ja teostusvõimaluse juures veidi ulme.
Ilusat päeva teile :)
Kuid meelel on hoopistükkis poliitikast üks mõte - et viia kokku kohalikud ja riigikogu valimised. Hoolimata vägagi pädevatest vastuargumentidest, kaldun minagi sinna klubisse, kes toetab kokkuviimist. Ühe portsuga valitud ja rahu maal. Ei miskit valimiste nimel möllu. Ehk hoiab pealinngi veidi raha kokku - pole vaja linna raha eest kahte kampaaniat teha... . Hea oleks veel valimissüsteemi täiendada - et elektrooniliselt hääletanud saaks jamakeerajatele antud hääli kesk valimisperioodi tagasi võtta. Lihtsalt, paari klikiga ja hääle teisele tõsta. Kui kui siis mõnel erilisel esindajal hääled tagant kaovad, uuups. Vähemasti mulle see mõte meeldib, mis siis, et nõrkade kohtadega ja hetkearusaamade ja teostusvõimaluse juures veidi ulme.
Ilusat päeva teile :)
kolmapäev, 20. jaanuar 2010
Lumi ja nokia jälle
ehk, aifõunide kasutajad, unistage nüüd pildistamisest edasi. Muidugi ei võrdle me telefoni korraliku kaameraga ...
Suvaline võsa saab näo
Päike muudab ka minutis valge värvitoone kui palju
loomad käisid risti-rästi, kuhu minna neil siis kästi?
ja pilk ei märka enam taevast
Suvaline võsa saab näo
Päike muudab ka minutis valge värvitoone kui palju
loomad käisid risti-rästi, kuhu minna neil siis kästi?
ja pilk ei märka enam taevast
reede, 15. jaanuar 2010
Küll meie loodus on "kole"
ehk siis mõned kenad vaated läbi Nokia.
juhuslikult leitud vaade
on ju jämedad oksad?
ootan tuult ...
ja tuul ei oota mind ...
juhuslikult leitud vaade
on ju jämedad oksad?
ootan tuult ...
ja tuul ei oota mind ...
neljapäev, 14. jaanuar 2010
Tere EMT
Te ajasite mul nüüd küll kopsu üle maksa. Nii ei saa teha. See uus tore pakett, minuemt vms ta iganes oli sakib täiega.
Panin tüdrukutele kõnepiirangu peale - et liiga suure raha eest ei saaks lobiseda. Ja hiljuti valisin siis paketiks selle minu.. . No ja juhtus see, et minuteid polegi kasutatud, kui helistada ka ei saa. Limiit on täis. No kuulge, neid kõneminuteid peaks saama ikka kasutada, sõltumata limiidist ju. Nii jaburat lahendust küll vaja ei ole. Eks pean teie mõnda esindust külastama ja esitama oma tagasihoidliku soovi veidi paremaid lahendusi kasutada.
Panin tüdrukutele kõnepiirangu peale - et liiga suure raha eest ei saaks lobiseda. Ja hiljuti valisin siis paketiks selle minu.. . No ja juhtus see, et minuteid polegi kasutatud, kui helistada ka ei saa. Limiit on täis. No kuulge, neid kõneminuteid peaks saama ikka kasutada, sõltumata limiidist ju. Nii jaburat lahendust küll vaja ei ole. Eks pean teie mõnda esindust külastama ja esitama oma tagasihoidliku soovi veidi paremaid lahendusi kasutada.
teed ja tänavad ja hea kord
ma ju üldse ei virise, välja arvatud nüüd ja praegu :)
Ehk olles läbi sõitnud terve Rootsi ja ka sadu kilomeetreid Norrat ning jõudnuna Eestisse peab ikka mõne kurja sõna ütlema. Eriti peale raadiost kuuldud pressiteadet, et tänavate puhastusega on hea tase. Hellõu! Tuldagu nüüd kenasti maa peale ja vaadatagu neid tänavaid uuesti. Kui ikka pooled sõiduread on ajamata, tänavate äärest parkmiskohtadelt lumi viimata, siis hea on vaid puhastajate sissetulek. Kui jala liikumiseks kasutada meetodit sumpamine, siis ... tere tali. Ehk, kui muudes riikides sarnane lumekogus viiakse tundidega, siis siin on küll arenguruumi. Loodame, et eri lepingutega firmade-erakondade vastastikune sponsoreerimine peagi lõpeb (positiivse inimesena ikka unistan) ja teid hakatakse ka koristama. Ahjaa, kevadeks on kõik korras, see abipea, mõttehiiglane Baro.. mis iganes ju lubas :)
Ehk olles läbi sõitnud terve Rootsi ja ka sadu kilomeetreid Norrat ning jõudnuna Eestisse peab ikka mõne kurja sõna ütlema. Eriti peale raadiost kuuldud pressiteadet, et tänavate puhastusega on hea tase. Hellõu! Tuldagu nüüd kenasti maa peale ja vaadatagu neid tänavaid uuesti. Kui ikka pooled sõiduread on ajamata, tänavate äärest parkmiskohtadelt lumi viimata, siis hea on vaid puhastajate sissetulek. Kui jala liikumiseks kasutada meetodit sumpamine, siis ... tere tali. Ehk, kui muudes riikides sarnane lumekogus viiakse tundidega, siis siin on küll arenguruumi. Loodame, et eri lepingutega firmade-erakondade vastastikune sponsoreerimine peagi lõpeb (positiivse inimesena ikka unistan) ja teid hakatakse ka koristama. Ahjaa, kevadeks on kõik korras, see abipea, mõttehiiglane Baro.. mis iganes ju lubas :)
pühapäev, 10. jaanuar 2010
Pilte nüüd kah
vaade mäele
ja meie kena majake
väike vaade toale
kui ripsmed polnud veel jääs
ehk iseloomustab hästi seda külmunud ilma
suusad 1
Hoi rahvas, keda minu veidrad lood huvitavad!
Ja muidugi lahedat alanud aastat kõigile!
Minu aasta algas huvitava väljasõiduga kaugele põhja. Sõnaga 1. jaanuar ja laev ja 2. kuupäev ja autosõit. Nagu peab, pisukese eksimisega. Palus GPS meil kruttida ühelepoole kuid kolm autotäit tarkpäid otsustas siltide järgi teise tee valida. Noh, et see number viib ka õiges suunas. Number viiski, kuid oma 60 km pärast said tarkpead alles aru, et sama nr paneb eriti kõveralt stokholmist läbi ja valesse suunda ka. Ja elektroonilised abimehed arvutasid kangelaslikult muudkui teid ümber ja palusid juhtidel moistus pähe võtta. Nagu mainitud kulus viimaseks maru palju km. Aga seejärel kuulasid juhid pea kenasti GPS ide sõna ja päeva lõpuks olime toredalt asumis nimega trysil. See siuke vahva suusakeskus norramaal.
Elamine-olemine on siin vägev. Meitele eraldatud pind on uhkem kui enamus kortereid tallinnas. Kolm magamistuba, kaks vaannituba/wc-d, saun, suur tuba-köök, kaks garderoobi, panipaigad ja garaaz. Lahenduse järgi saaks lausa üsna optimaalse maja planeerida. Ahjaa, kõik elamiseks vajalik on olemas kohe sees. Isegi kamin õhtuseks konjakiks :) .
Esimene mäepäev.
Püahpäev on tore päev, siis on terve pere mäel. Elis ja Iris ja Andris esimest korda elus suuskadel ja allalibisemist ootamas. Tostukikasutamine õpiti väikse koperdamisega ära ja üleval me olimegi. Kuid nüüd algas see, mida oligi oodata. I ja a pidasid mäge kõrgeks. Siiski, väikse motiveerimise järel algas teekond tükkis vahemotiveerimisega alla ja väga palju pisaraid ei tulnudki. Igatahes olid kõik varsti all ja e tahtis kohe veel. Tegin korra ka üksi sõidu ja kirusin esimest korda ilma. Laugel rajal ju tööd ei tee ja kohe lõikab jäine tuul näkku. Tegime lastega 2 laskumist veel ja nende tempo paranes. Aga sinna päeva rohkem ei mahtunud. Eks algus ka nats venis ja lõpus vaatasin mina valet kella. Seega oli lastel õhtuks vastu kõiki minu ootusi energiat ülegi. Ahh kui hea on külmast tulles minna sooja sauna! Ja ohh kui paha on norras, vähemasti mägedes külastada poode. Hinna järgi peaks olema kõik kaubad kullalisandiga. Aga kuna siin paljudel väga valikut pole, siis saab ju küsida. Nii see esimene kuldne piim koju saigi.
Teine oli esmaspäev.
Katre tahtis hommikul putru keeta. Võttis poti ja veidi vett ja tulele. Ja tuli maha ja vesi välja ja pott tagasi. Väiksed pätid olid piima hävitanud. Kodumägi tundus igav ja sihiks teine mäekülg. Sujuvalt leidus roheliste asemel ka punaseid radu ja kallistati nii rajaäärseid puid ja hangi ja aedu. Aga sai vast selgeks, et rajalt pole mõtet välja sõita. Tagasiteel sõitsime kirkaga mäest üles - plikad ees, k ja a järel ja mina turvasin lõpus. Tippude jõudes ootas mind kena üllatus - lahtilaskmiskohas olid teised kadunud, ei siiski trossi lõpu juures, puitaia taga. Nadi olid veidi lund täistuisanud aiast lihtsalt üle sõitnud ja lõppu lihtsalt maru järsuks pidanud! Naiste mõistus! Aga kuna siinmaal ei ole kombeks all tähistada, millised rajad ülal kinni või lahti on, pidime sealt tagasi pöörduma - kodulaskumine oli kinni! Laste "rõõmuks" oli tagasitee jälle punane. Järgmisel tagasitee variandil oli tõstukiks nööp. Aga tõus ise oli maru järsk - nii need a jalad seal laiali läksid ja ka meie järel said paar hinge maha koperdada. Kuid üsna kohe tõstuk ka seisis ja mõne hetke pärast - just jõudsid a juurde ronida - oli kohal ka saaniga teenindaja. Seega viidi poiss üles saaniga ja meie saime uuesti laskuda ja nööbiga sõita. Pärast pikka päeva koju jõudes olid aga lapsed üliväga vaiksed ja rahulikud - see, mida olin juba esimeselt päevalt oodanud ja lootnud. Oi kui hea oli saun.
Tervitustega trysilist!
see jutt pidi tegelikult esimesena saabuma
Ja muidugi lahedat alanud aastat kõigile!
Minu aasta algas huvitava väljasõiduga kaugele põhja. Sõnaga 1. jaanuar ja laev ja 2. kuupäev ja autosõit. Nagu peab, pisukese eksimisega. Palus GPS meil kruttida ühelepoole kuid kolm autotäit tarkpäid otsustas siltide järgi teise tee valida. Noh, et see number viib ka õiges suunas. Number viiski, kuid oma 60 km pärast said tarkpead alles aru, et sama nr paneb eriti kõveralt stokholmist läbi ja valesse suunda ka. Ja elektroonilised abimehed arvutasid kangelaslikult muudkui teid ümber ja palusid juhtidel moistus pähe võtta. Nagu mainitud kulus viimaseks maru palju km. Aga seejärel kuulasid juhid pea kenasti GPS ide sõna ja päeva lõpuks olime toredalt asumis nimega trysil. See siuke vahva suusakeskus norramaal.
Elamine-olemine on siin vägev. Meitele eraldatud pind on uhkem kui enamus kortereid tallinnas. Kolm magamistuba, kaks vaannituba/wc-d, saun, suur tuba-köök, kaks garderoobi, panipaigad ja garaaz. Lahenduse järgi saaks lausa üsna optimaalse maja planeerida. Ahjaa, kõik elamiseks vajalik on olemas kohe sees. Isegi kamin õhtuseks konjakiks :) .
Esimene mäepäev.
Püahpäev on tore päev, siis on terve pere mäel. Elis ja Iris ja Andris esimest korda elus suuskadel ja allalibisemist ootamas. Tostukikasutamine õpiti väikse koperdamisega ära ja üleval me olimegi. Kuid nüüd algas see, mida oligi oodata. I ja a pidasid mäge kõrgeks. Siiski, väikse motiveerimise järel algas teekond tükkis vahemotiveerimisega alla ja väga palju pisaraid ei tulnudki. Igatahes olid kõik varsti all ja e tahtis kohe veel. Tegin korra ka üksi sõidu ja kirusin esimest korda ilma. Laugel rajal ju tööd ei tee ja kohe lõikab jäine tuul näkku. Tegime lastega 2 laskumist veel ja nende tempo paranes. Aga sinna päeva rohkem ei mahtunud. Eks algus ka nats venis ja lõpus vaatasin mina valet kella. Seega oli lastel õhtuks vastu kõiki minu ootusi energiat ülegi. Ahh kui hea on külmast tulles minna sooja sauna! Ja ohh kui paha on norras, vähemasti mägedes külastada poode. Hinna järgi peaks olema kõik kaubad kullalisandiga. Aga kuna siin paljudel väga valikut pole, siis saab ju küsida. Nii see esimene kuldne piim koju saigi.
Teine oli esmaspäev.
Katre tahtis hommikul putru keeta. Võttis poti ja veidi vett ja tulele. Ja tuli maha ja vesi välja ja pott tagasi. Väiksed pätid olid piima hävitanud. Kodumägi tundus igav ja sihiks teine mäekülg. Sujuvalt leidus roheliste asemel ka punaseid radu ja kallistati nii rajaäärseid puid ja hangi ja aedu. Aga sai vast selgeks, et rajalt pole mõtet välja sõita. Tagasiteel sõitsime kirkaga mäest üles - plikad ees, k ja a järel ja mina turvasin lõpus. Tippude jõudes ootas mind kena üllatus - lahtilaskmiskohas olid teised kadunud, ei siiski trossi lõpu juures, puitaia taga. Nadi olid veidi lund täistuisanud aiast lihtsalt üle sõitnud ja lõppu lihtsalt maru järsuks pidanud! Naiste mõistus! Aga kuna siinmaal ei ole kombeks all tähistada, millised rajad ülal kinni või lahti on, pidime sealt tagasi pöörduma - kodulaskumine oli kinni! Laste "rõõmuks" oli tagasitee jälle punane. Järgmisel tagasitee variandil oli tõstukiks nööp. Aga tõus ise oli maru järsk - nii need a jalad seal laiali läksid ja ka meie järel said paar hinge maha koperdada. Kuid üsna kohe tõstuk ka seisis ja mõne hetke pärast - just jõudsid a juurde ronida - oli kohal ka saaniga teenindaja. Seega viidi poiss üles saaniga ja meie saime uuesti laskuda ja nööbiga sõita. Pärast pikka päeva koju jõudes olid aga lapsed üliväga vaiksed ja rahulikud - see, mida olin juba esimeselt päevalt oodanud ja lootnud. Oi kui hea oli saun.
Tervitustega trysilist!
see jutt pidi tegelikult esimesena saabuma
Suusad vol 3
Hoi kallid ja mitte nii kallid lugejad!
Panemegi kirja järgmised päevad meie suusareisilt. Ahjaa, eelmise õhtu läbivaks sõnaks oli meremees, mis asendas kõiki roppe sõnu ja teismeliste uiiiid. Aga nüüd siis neljapäevast. Sel päeval nõudis a mustale mäele saamist ja sinna siis hommikul sihid seadsime. Väike punane soojendus ja kesk külma roheline piin mustade radade poole. Pagan, kus lapsed kesk seda metsavaherada kihutasid, kohe kole nii puude vahel seigelda aga kus neil siis hirmu või hullu. Alla jõudes oli juba päris jahe. Aga mis seal ikka, kirkaga üles ja läks. Plikadele siis teine ja a-l esimene elu must rada. Kõige kiiremini sai alla a, k kohe ei jõudnud talle järele. Teisena läks e, kes laugematel i-le alla jääb. Toda viimast jäin mina siis juhendama ja motiveerima. Aga all ja jälle selle aeglase kirkaga üles, et kuidagi jõuda esimese soojendava kohvikuni. Nii me siis venisime, plikadel ripsmed jääs ja kõigil naistel mütsi alt paistvad karvad lume-jääga kaetud. Paganama kahju, et mu aju ka veidi külmunud oli - oleks pidanud sest vahvast vaatepildist fotojäädvustuse tegema. Kuidagi eks oli ikka kuradi külm ja läks meelest. Pikk rada kohvikuni külmetas kõiki hullult ja a-l oli ikka väga külm. Paraku polnud ka kuskil tema soojendamiseks vahekohta. Igatahes olid poisil viimaseks laskumiseks külmast koordinatsioonist vaid mõtted järgi jäänud ja ta suutis kohe kahel korral õnnetult pikali saada. Aga peale soojas ruumis sai tal vere käima ja eluvaimu sisse. Ja meie lauas olevad rootslased olid rõõmsad minu pakutud ollelisandi üle - teate ju küll seda rohelise pudeli jooki. Üles soojendatud pere kannatas teha vaid ühe kodulaskumise, et saada sauna lõplikult soojenema. Ojee.
Järgmiseks tuli reede, see viimane suusapäev, pealegi veidi poolik, sest e pidi lennukile jõudma. Aga ei miskit erilist, mõned laskumised, millele enam ei kulunud kohutavaid ajaühikuid, sest lapsed olid kiiremini suusatama õppinud, kui nende vanemad omal ajal. Ja oligi läbi, või pea-aegu. Kui lapsed juba sauna poole liuglesid, tegime k-ga veel ühe sõidu - 15 min üles koos ülemise vestluse ja alumise tel peatamisega - 3 min ehk siis seadistustegevused tõmbasid keskmise 2 km läbimise kiiruse 45 peale.
Aga päeva lõppu jäi veel kerge Oslo ots ja e lennukile panek. Igaks juhuks tegin tagasiteel talle kontrollkõne - et kas õiges väravas. Ei olnud, kuid tel teel juhendamine aitas plika ikka eesti lennukile. Mine tea, kust riigist või kohast teda muidu otsima oleks pidanud! Kuhugile sealt väravast lend igatahes viis.
Laupäev möödus kiiruskaameraid põlates ja stockholmi poole liikudes. Õhtuks oli a energiaülejääke täis ja otsis vaid tegevust ...
Järgmise jutuni ...
Panemegi kirja järgmised päevad meie suusareisilt. Ahjaa, eelmise õhtu läbivaks sõnaks oli meremees, mis asendas kõiki roppe sõnu ja teismeliste uiiiid. Aga nüüd siis neljapäevast. Sel päeval nõudis a mustale mäele saamist ja sinna siis hommikul sihid seadsime. Väike punane soojendus ja kesk külma roheline piin mustade radade poole. Pagan, kus lapsed kesk seda metsavaherada kihutasid, kohe kole nii puude vahel seigelda aga kus neil siis hirmu või hullu. Alla jõudes oli juba päris jahe. Aga mis seal ikka, kirkaga üles ja läks. Plikadele siis teine ja a-l esimene elu must rada. Kõige kiiremini sai alla a, k kohe ei jõudnud talle järele. Teisena läks e, kes laugematel i-le alla jääb. Toda viimast jäin mina siis juhendama ja motiveerima. Aga all ja jälle selle aeglase kirkaga üles, et kuidagi jõuda esimese soojendava kohvikuni. Nii me siis venisime, plikadel ripsmed jääs ja kõigil naistel mütsi alt paistvad karvad lume-jääga kaetud. Paganama kahju, et mu aju ka veidi külmunud oli - oleks pidanud sest vahvast vaatepildist fotojäädvustuse tegema. Kuidagi eks oli ikka kuradi külm ja läks meelest. Pikk rada kohvikuni külmetas kõiki hullult ja a-l oli ikka väga külm. Paraku polnud ka kuskil tema soojendamiseks vahekohta. Igatahes olid poisil viimaseks laskumiseks külmast koordinatsioonist vaid mõtted järgi jäänud ja ta suutis kohe kahel korral õnnetult pikali saada. Aga peale soojas ruumis sai tal vere käima ja eluvaimu sisse. Ja meie lauas olevad rootslased olid rõõmsad minu pakutud ollelisandi üle - teate ju küll seda rohelise pudeli jooki. Üles soojendatud pere kannatas teha vaid ühe kodulaskumise, et saada sauna lõplikult soojenema. Ojee.
Järgmiseks tuli reede, see viimane suusapäev, pealegi veidi poolik, sest e pidi lennukile jõudma. Aga ei miskit erilist, mõned laskumised, millele enam ei kulunud kohutavaid ajaühikuid, sest lapsed olid kiiremini suusatama õppinud, kui nende vanemad omal ajal. Ja oligi läbi, või pea-aegu. Kui lapsed juba sauna poole liuglesid, tegime k-ga veel ühe sõidu - 15 min üles koos ülemise vestluse ja alumise tel peatamisega - 3 min ehk siis seadistustegevused tõmbasid keskmise 2 km läbimise kiiruse 45 peale.
Aga päeva lõppu jäi veel kerge Oslo ots ja e lennukile panek. Igaks juhuks tegin tagasiteel talle kontrollkõne - et kas õiges väravas. Ei olnud, kuid tel teel juhendamine aitas plika ikka eesti lennukile. Mine tea, kust riigist või kohast teda muidu otsima oleks pidanud! Kuhugile sealt väravast lend igatahes viis.
Laupäev möödus kiiruskaameraid põlates ja stockholmi poole liikudes. Õhtuks oli a energiaülejääke täis ja otsis vaid tegevust ...
Järgmise jutuni ...
Päikest teile jääs värisevast laevast!
P. S. Jalg pidas kenasti vastu ja ma loodan, et mul veel vaikselt istuda soovitanud kirurg seda juttu lugema ei satu.
reede, 8. jaanuar 2010
Suuskadel 2
Kolmaski päev. 9 jälle mäkke ja esimesel võimalusel kohvikusse. Nii kuradi külm oli õues. Ja siis uuesti 2 sõitu ja koju. Ninad jääs.
Veidigi aja pärast sulasid varbad ka üles ja siis läksime k kahekesi ja lühimat teed pidi mustadele radadele. Seal sai vähemasti allapoole sõita, pidi end liigutama ja ei saanud kihutada - oli soojem. Kuid roheline kodutee külmutas kõik läbi! Hea, et lapsed olid sauna sooja jätnud! Ja kuna neil oli poolik päev, oli neil ka energiat ülearu! Kuid sel päeval juhtus veel üks huvitav asi. Mina, vana rikutu, haarasin peale mäest tulekut kenasti jäägrilonksu, küsis k omale kah??? Ja olevat külmast tulnuna hea. Nujahh, ise ütles, et talle kange ei meeldi... saa siis neist naistest sotti.
Neljas päev
käes hommik, ärgata on hea, mäkke saame pea. Ilm oli veidi talutavam ja kohe oli vaja minna. Mitte küll kohe 9 vaid veidi hiljem. Aga siiski üles, väike punane soojendus ja siis nööbiga üles. Plikad ees, k a-ga ühel nööbil järel ja mina lõpus, hoides k keppe. Targu sai need eraldi võetud ja peagi maha jäänud "paarile" jäetud. Aga plikadega olime peagi üleval ja allasõiduks pakkusin mina neile kena "sinise" raja. Vähe tume oli teine. Kuid elis nühkis rahulikult allapoole ja iris hakkas taipama raja tegelikku värvi. See pagan aga rikkus tema enesekinduse ja allasõit oli kohe palju motiveerimist nõudvam. Aga alla me saime. Tagasi üles ja läbi piinarikkaid rohelisi esimese kohviku poole. Neidki siin maru vähe. Muuseas, teate palju maksab siin kohvikus õlu? 72 NOKut, kakao on 32 NOKut. Ju nad mõjutuse saanud teenindajate kuldsest käepuudutusest. Peale soojenemist saun ja väike puhkus. Õhtul pidime reisikaaslastele külla minema ning otsustasime ka mäe all olevat toidupoodi külastada. Ehk on soodsam kui ülal. Eipolnud erilist vahet. Näiteks tavaline heinekeni kerge humalavesi pool liitrit oli 25 NOKut. no ja vesipiim oma 16 NOKut ja leib ca 30 sedasamust. Mis seal ikka. Teine seltskond asus igati lux majas, mille ainsaks miinuseks oli ebamugav ligipääs suusaradadele. Sõnaga, õhtu lõpetas meeldiv seltskond, hea toit ja palju nalja. Üks õhupall siiani toas ringi põrkab.
Veidigi aja pärast sulasid varbad ka üles ja siis läksime k kahekesi ja lühimat teed pidi mustadele radadele. Seal sai vähemasti allapoole sõita, pidi end liigutama ja ei saanud kihutada - oli soojem. Kuid roheline kodutee külmutas kõik läbi! Hea, et lapsed olid sauna sooja jätnud! Ja kuna neil oli poolik päev, oli neil ka energiat ülearu! Kuid sel päeval juhtus veel üks huvitav asi. Mina, vana rikutu, haarasin peale mäest tulekut kenasti jäägrilonksu, küsis k omale kah??? Ja olevat külmast tulnuna hea. Nujahh, ise ütles, et talle kange ei meeldi... saa siis neist naistest sotti.
Neljas päev
käes hommik, ärgata on hea, mäkke saame pea. Ilm oli veidi talutavam ja kohe oli vaja minna. Mitte küll kohe 9 vaid veidi hiljem. Aga siiski üles, väike punane soojendus ja siis nööbiga üles. Plikad ees, k a-ga ühel nööbil järel ja mina lõpus, hoides k keppe. Targu sai need eraldi võetud ja peagi maha jäänud "paarile" jäetud. Aga plikadega olime peagi üleval ja allasõiduks pakkusin mina neile kena "sinise" raja. Vähe tume oli teine. Kuid elis nühkis rahulikult allapoole ja iris hakkas taipama raja tegelikku värvi. See pagan aga rikkus tema enesekinduse ja allasõit oli kohe palju motiveerimist nõudvam. Aga alla me saime. Tagasi üles ja läbi piinarikkaid rohelisi esimese kohviku poole. Neidki siin maru vähe. Muuseas, teate palju maksab siin kohvikus õlu? 72 NOKut, kakao on 32 NOKut. Ju nad mõjutuse saanud teenindajate kuldsest käepuudutusest. Peale soojenemist saun ja väike puhkus. Õhtul pidime reisikaaslastele külla minema ning otsustasime ka mäe all olevat toidupoodi külastada. Ehk on soodsam kui ülal. Eipolnud erilist vahet. Näiteks tavaline heinekeni kerge humalavesi pool liitrit oli 25 NOKut. no ja vesipiim oma 16 NOKut ja leib ca 30 sedasamust. Mis seal ikka. Teine seltskond asus igati lux majas, mille ainsaks miinuseks oli ebamugav ligipääs suusaradadele. Sõnaga, õhtu lõpetas meeldiv seltskond, hea toit ja palju nalja. Üks õhupall siiani toas ringi põrkab.
Päikest kõigile Norra külmikust!
Tellimine:
Postitused (Atom)