suusad 1

Hoi rahvas, keda minu veidrad lood huvitavad!
Ja muidugi lahedat alanud aastat kõigile!
Minu aasta algas huvitava väljasõiduga kaugele põhja. Sõnaga 1. jaanuar ja laev ja 2. kuupäev ja autosõit. Nagu peab, pisukese eksimisega. Palus GPS meil kruttida ühelepoole kuid kolm autotäit tarkpäid otsustas siltide järgi teise tee valida. Noh, et see number viib ka õiges suunas. Number viiski, kuid oma 60 km pärast said tarkpead alles aru, et sama nr paneb eriti kõveralt stokholmist läbi ja valesse suunda ka. Ja elektroonilised abimehed arvutasid kangelaslikult muudkui teid ümber ja palusid juhtidel moistus pähe võtta. Nagu mainitud kulus viimaseks maru palju km. Aga seejärel kuulasid juhid pea kenasti GPS ide sõna ja päeva lõpuks olime toredalt asumis nimega trysil. See siuke vahva suusakeskus norramaal.
Elamine-olemine on siin vägev. Meitele eraldatud pind on uhkem kui enamus kortereid tallinnas. Kolm magamistuba, kaks vaannituba/wc-d, saun, suur tuba-köök, kaks garderoobi, panipaigad ja garaaz. Lahenduse järgi saaks lausa üsna optimaalse maja planeerida. Ahjaa, kõik elamiseks vajalik on olemas kohe sees. Isegi kamin õhtuseks konjakiks :) .
Esimene mäepäev.
Püahpäev on tore päev, siis on terve pere mäel. Elis ja Iris ja Andris esimest korda elus suuskadel ja allalibisemist ootamas. Tostukikasutamine õpiti väikse koperdamisega ära ja üleval me olimegi. Kuid nüüd algas see, mida oligi oodata. I ja a pidasid mäge kõrgeks. Siiski, väikse motiveerimise järel algas teekond tükkis vahemotiveerimisega alla ja väga palju pisaraid ei tulnudki. Igatahes olid kõik varsti all ja e tahtis kohe veel. Tegin korra ka üksi sõidu ja kirusin esimest korda ilma. Laugel rajal ju tööd ei tee ja kohe lõikab jäine tuul näkku. Tegime lastega 2 laskumist veel ja nende tempo paranes. Aga sinna päeva rohkem ei mahtunud. Eks algus ka nats venis ja lõpus vaatasin mina valet kella. Seega oli lastel õhtuks vastu kõiki minu ootusi energiat ülegi. Ahh kui hea on külmast tulles minna sooja sauna! Ja ohh kui paha on norras, vähemasti mägedes külastada poode. Hinna järgi peaks olema kõik kaubad kullalisandiga. Aga kuna siin paljudel väga valikut pole, siis saab ju küsida. Nii see esimene kuldne piim koju saigi.
Teine oli esmaspäev.
Katre tahtis hommikul putru keeta. Võttis poti ja veidi vett ja tulele. Ja tuli maha ja vesi välja ja pott tagasi. Väiksed pätid olid piima hävitanud. Kodumägi tundus igav ja sihiks teine mäekülg. Sujuvalt leidus roheliste asemel ka punaseid radu ja kallistati nii rajaäärseid puid ja hangi ja aedu. Aga sai vast selgeks, et rajalt pole mõtet välja sõita. Tagasiteel sõitsime kirkaga mäest üles - plikad ees, k ja a järel ja mina turvasin lõpus. Tippude jõudes ootas mind kena üllatus - lahtilaskmiskohas olid teised kadunud, ei siiski trossi lõpu juures, puitaia taga. Nadi olid veidi lund täistuisanud aiast lihtsalt üle sõitnud ja lõppu lihtsalt maru järsuks pidanud! Naiste mõistus! Aga kuna siinmaal ei ole kombeks all tähistada, millised rajad ülal kinni või lahti on, pidime sealt tagasi pöörduma - kodulaskumine oli kinni! Laste "rõõmuks" oli tagasitee jälle punane. Järgmisel tagasitee variandil oli tõstukiks nööp. Aga tõus ise oli maru järsk - nii need a jalad seal laiali läksid ja ka meie järel said paar hinge maha koperdada. Kuid üsna kohe tõstuk ka seisis ja mõne hetke pärast - just jõudsid a juurde ronida - oli kohal ka saaniga teenindaja. Seega viidi poiss üles saaniga ja meie saime uuesti laskuda ja nööbiga sõita. Pärast pikka päeva koju jõudes olid aga lapsed üliväga vaiksed ja rahulikud - see, mida olin juba esimeselt päevalt oodanud ja lootnud. Oi kui hea oli saun.
Tervitustega trysilist!

see jutt pidi tegelikult esimesena saabuma