Nädalavahetusel toimusid kaks võistlust. Ja mõlemas oli täiega häving. No kui lasta alla oma halva päeva normi ühel päeval 100-110 p ja teisel 60-70, siis peab ju miskit VÄÄÄGA jamasti olema.
Aga ikka kenasti algusest peale. H (teadmata, kas nime taga peitunu minu blogi läbi omale avalikku tuntust ihaldab, kuid eks asjaosalised tunnevad ta siit ära) initsiatiivil ja pühendumisel ja seerepärasel eestvedamisel "sealaskuritele" tekkis kalendrisse ikka oma suure peojagu võistlusi. Nagu ikka, on suvel ka kattuvaid üritusi jahilaskmisega aga tühja sest. Igatahes oli laupäeval jooksva märgi jaoks esimene seeriavõistluse etapp ja pühapäeval toimus üsna lahe kolmevõstlus. Seeriavõistus - noh, tavaline ja mittelaskjatele ehk ka igav teema - lastakse mitmel võistlusel aj leitakse niiviisi parim. Aga kolmevõistluseks oli 30 lasku õhupüstolist, 30 lasku õhupüssi märki oma seapüssidega (mõlemad veidi kiiremini kui vastava ala põhilaskjad seda teevad) ning lõpuks tavaline liikuv märk. Ahh, sõnaga, laskjatele olid meeldivad võistlsupäevad ja toredad üritused. Ja kiitus H-le sellel eest.
Mõlemal päeval siis vaja lasta liikuvat märki ja Arles lasi vähem kui alaga alustades vast. No ja muidugi, meel must ja vaja leida põhjus. No ja õhtune saun aitas ühe põhjustest leida. Inimesed, võistlusnädalal ei tohi minna punaseid kehavedelikke loovutama! Tehke seda enne või pärast toda nädalat! Nii lihtne see ongi. Siis ei kao kätest arusaamatutel hetkedel jõud ja ei tule sisse hüppeid ja värinaid.
Siuke mõttetera siis tänaseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar