Juhhuu - kaks võistlust .. või siis enam

Tervitused hullu laskuri poolt. Läbi see nädalavahets ja laskmine selleks korraks.Oli ikka andmine. Kõiksepealt sai gaasi anda. Tundub, et pole ammu pikka maad sõitnud, sest Põlva tundus kaugel olevat. Maru kaugel. Missioonijuhina J ja T kaasa haaratud, algas sõit omiku kell 8, või veidi hiljem. Õigemini korjasin T linna piirilt. Palus, et võtaksin ta Peetri külast peale. Peale Peetri küla sõidan-läbi-ekskursiooni selgus siiski õigeks asukohaks Kuldala. Ta oli sisse keeranud ja esimese vaba parkiiskoha kuskil kortermaja ees leidnud. Mind see ei seganud. See, et pool tundi graafikust maha jäime. Sõnaga, peale linna piiri seadistasin kiirushoidja 100 km/h peale ning GPS hakkas vilkuma 96-97 km/h peal.

Esimesed kiiruskaamerad meid ei häirinud, kuid siis tuli miski vahva möödasõit ja J kõrvalistmelt konstanteeris punase pilgutuse. Lahe. Et siis tuleb üks teade varsti mulle. Edasi sattus keski mul sabas sõitma ja panin kiiruse + 1 km/h suuremaks. Ja märkasin peagi ka kena punast välgatust järgmisest kaamerast.
Noh, sõltumata hilinemisest olime 1130 Põlvas, astusime autost välja ja ülejäänud liikuva märgi laskurite seltskond võttis meid pidulikult vastu. Nii tore.

Kohvrid lahti, seisva märgi harjutamiseks eraldi tuba ja loosimine võis alata. Muidugi oli esimene pea-aegu üksmeelne arvamus, et loosida on vaja vaid laskjad 2-7, sest ma saan niikuinii loosiga 1 laskepositsiooni. Ei saanud, sain viimase. Seega aega maailm ja lasin lõbustuseks seisvat märki. Ja tulin mõttele märkleht pooleks lasta. Nagu kõrvalolevatelt piltidelt näha, siis õnnestus. Ca. 80 lasku koos esialgse tiheduse laskmisega.
Võistlus ise. Aeglane jooks. Väga head tõsted - püss kohe täpselt õiges kohas, ole ainult mees ja vajuta päästikut. Mees ei vajutanud, vedas kaasa ja kohe ei suutnud vajutada. Ja tõmbas lasud veidi ära. 257. Õpime veel. Peagi sai lasta ka kiiret jooksu. Nüüd läks põrgu lahti. No tõstad ja vead ja vajutad ja näed, kuidas auk lehte tekib hoopis teises kohas. Küll all, siis ees ja taga. No mitte ei võinud aru. Ja augud olid kohe selgelt LIIGA kaugel sihtimiskohast. Ma kartsin, et optika õhtal. Allpool saate veast teada. 219 silma ja 476 kokku. Kohutav. Ja müstiline 2. koht. Närv must, kuid püstol kaasas. Lubati sedagi lasta. Vaesed J ja T pidid ootama - 1 h ja 45 min 60 lasu peale lubatud aeg. Tegin küll veidi kiiremini. Oli küll väsitav lasta, kui käepide veidi suur, kuid sain enam-vähem hakkama. Ühes lehes oli suurem kiirustamine sees. Siiski, miski stabiilsus hakkab juba tekkima, seega võib veel proovida. Püstoliostmistulemusest olen "õnneks" veel kaugel :)

Ja pühapäev, üks tore päev. Kaius vaja lasta 20 lasku seisvaid loomakujusid õhkrelvast, 20 vähe suuremaid sportrelvast (50 m) ja siis veel 20 kiiret jooksu jahimeeste sea pihta. Nimelt on viimasel 10 oluliselt suurem, kui sportlaskmises. Ühel diameeter 6 ja teisel 10 cm. Läksin varem kohale, uurisin, kuis on sportpüssiga - kas vaja raua pikendus ära võtta jne. Ei olnud vaja. Läksin siis õhukat seisvale märgile peale laskma - võistluseni oli veel jupp aega ju. Hunnik nõkse keeratud ja justnagu, mõni nõks veel ja pilt parem siis veel kontroll-lask ja ... AAAAH, see oli 5 cm allpool. Oot, seda nalja tegi ju eelmisel päeval ka. Laen uuesti ja  .. enam ei lae .. . Sõnaga võitsluse esimene üllatus ja uudis oli see, et õhukas rikkis. Tuleb lasta laenatud relvaga. Kommentaaridesse võib panna selle selli kontakti, kes Tallinnas õhkrelvade remondiga tegeleb.
Noh, istub siis mina kohtunikeruumis, ajab juttu ja joob kohvi - minu esimese laskmiseni veel maailma jagu aega. Esimene vahetus alustab võitslemist ja .. sisse tormab peakohtunik. Arles, lase ära, saame varem õhtale - vabu kohti on ja... . Ok, Arles laseb iga kell, vahet pole ju, küll ma pihta saan. Seega sportpüss kätte ja laskma. Proovilasud ja tunnen, kuidas kohvi veel pumpa sees mõjutab. Väike lisaparandus ja võib laskma hakata. Sokk - mõni lask niiii kaugel tundub. Korrigeerin veel veidi sihtimiskohta. Lammas. Kaks suuremat viga. Siga. Ja nüüd sain aru, et ise loll, et jooksva märgi raskuse ette jätsin. Liiga raske relv. Sant on lasta. Ja teengi 3 suurt viga - viimase lausa kiirustades. Rebasele jä veidi vähe aega ja eip saanud õiget asendit. Hädapärased päästmised joonele. Pärast märke vaadates vangutasin ise ka pead - 10-e servas olevad lasud sokus ja rebases ju 2 cm kaugusel tsentrist ning 9-d seas veidi üle 3 cm tsentrist. Optikast tundus ju leht nii palju suurem. 197. Eelmisel aastal olin lasknud sama harjutuse ilma rauapikenduseta 200. Nats aja pärast oli T tulnud, oma õhuka võistluse käigus peale lasknud ja võisingi minna. Kohtunik nõudis mult 200 laskmist. Pgn. Võõra püssiga. Aga ok, Arles laseb ju iga relvaga. Kontrollisin sihiku ja tabamiskoha üle ja tuld. Rebane puhas. Sokk puhas, lammas puhas. Aega 6 min. Siga. 2 servakümmet. Siis keskele ja üks poolservakümme. 200. Tehtud! Kahju, et oma kõiki lehti pildile ei saanud. Või siis õnneks - siin juba varsti suur pildialbum. Nüüd keerati laskejärjekord sassi ja paremad pidi jooksvat märki viimastena laskma. Seega mina kõige viimasena. Tunnid muudkui venisid. Siis paluti mul 5 laskjat kohtunik olla. Eest lahtine varjualune ja seljataga käidi uksest. Päike peale ei paistnud. Algul oli ainult jahe. 5 mehega olin täiesti läbi külmunud. Autoski sooja ei saanud. Uuesti tiiru minnes avastus, et pean järgmisena minema ette valmistama. Jah. 20 kordse suurendusega pidin esimest korda võistlusel laskma. Tõstad relva õlga ja ainult sea nina paistab. Valesti tõstad, siis märki enam ei leia. Veidi sooja ja kohe kuiva tegema. Külmast vibreerides. Ok, 20 kükki ehk abiks. St, kuivad jooksud vedasin hingeldades. Aga laskekohale asudes, tiirujäänud selja taga minu tegevusi puurimas, kadus nii külm kui lõõtstamine. Esimene võistluslask veidi halb keskendumine ja monitorist enam tulemust ei näinud. Iga lasu eel aja ajal ajasin muid mõtteid kõrvale ja siiski suutsin lasta nii mõnedki kümned äärele ja isegi mõned 9-d sisse teha. Protokollist leidsin kena 194 silma. Oleks rohkem tahtnud aga :) Kokku 591. 2 silma vähem kui eelmisel aastal. Kaks alavõitu ja üks üldarvestuses kolmandaks jäämine. Aga esikoht koondarvetuses jäi koju.