Kuidas algas see reis? Igatahes auto parkimisega lennujaama. Värava hinnakira järgi oma 6 eur soodsamalt kui lennujaama koduleht pakkus, eks saabudes näe ..., tea, kas tahamegi nii mugvana reklaamitud maalt koju tulla.
eimidagierilistlennujaamast lennukisse ja siis hakkas pihta. Pardatoit, kallilt makstud ju ja puha. Pizza. Tainas, tomat, juust ja SEEEEEENEED!!! Kurat võtaks! lufthansa on Saksa firma ja seetõttu oli .. meie ritta jõudes õlu ka otsas! Ok, peale päringut firma kohta, leiti lennuki viimane pudel. Et paremini maitseks, müksas stjuuardess just õigel hetkel - poole kallamise pealt ... . Pole hullu, järgmine müks tuli poole hammustamise pealt - kui lihasööjale pizza asenduseks taimi oli toodud. Ja plahvatavat jogurtit. einohh, särgi sai ju peaaegu puhtaks.
Frankfurt. Ja seni parim lennujaama restoran. Kosta mis sa tahad. Ja järsku olime kohal. Athena, Athins, Athens, misiganes. Välja, takso, hinnakontroll, sõit, vaidlus lisatasude üle ja tore hotell. Vaade Acropolisele. Esimene pilt, teine ja ... kell 2 öösel algas säästureziim ja mäe valgustus lülitati välja.
Neljapäev. Mõned teevad tööd, Eestis ma mõten. Siin ka. Ei midagi erilisemat kui kuskil mujal. Turistid peavad ju kuhugi ronima, mäe otsa näiteks. Esimene oli hotelli vastas. Teine oli Acropolis ja see jäi homseks. Kolmandast kirjutan peagi. Kuna igal sammul kohtad hulkuvaid või mittehulkuvaid koeri, siis neid seekord ei pildista. Koera oleme ju näinud. Parki ka, aga park on lahe - loomad, linnud, kilpkonnad, viimaseid lausa palju. Kivist lagunenud ehitiste ja kesk lärmakat linna oleva pargi järel kohvipaus. Mitte, et vein nüüd tellimata jääks, kuid kohalik Kreeka kohvi (Türgis siis Türgi kohvi nime all) peab ju proovitud saama ja hetke pärast ... (muideks, üks siin kõrval on juba päris mitupalju pilti teinud, peab parimad palad ka kuhugi riputama) kurat, kohvi on magus, kuigi tahtsin suhkruta!!!! Neil muidugi kohvik popi koha peal ja klientide pärast ei pea ju pingutama.
Ateena on tegelikult siuke pisikene linn. Ok, kesklinn - päevaga saab tiiru peale küll, iseasi, palju siis näeb. Misiganes mäe otsast nägi küll - palju ja kaugele. Sedagi, et pisike linn on üsna kaugeleulatuv. Kenad rohelisel laigud vaheldumisi koledate majade rajoonidega. Uuemad tänavad sirged kui just kinnisvaraarendajate poolt kesk tänavat paigutatud majadega erandid välja arvata. Päris Kreeka kohvi on ka proovitud - väikses kannus ülipeeneks jahvatatud ja siis keedetud värk. Ja jääkohvi. Jood vedelikku aga tunne on, nigu näriks kohviube. Ei midagi halba, ilmselt võtan veel. Istudes mäe otsas hakkas segama mõte, et inimeseloom on ikka loll loom küll. Ronib tuhandete kilomeetrite kaugusele, vantsib vaevaga kuhugi mäkke ja siis õhkab, et on ikka mõnus tsill olla küll. Kuradi peegel ma ütlen!
Linnatänavatel vantsides jääb silma aga see, et söögikohad on kallid ja riided soodsad. Tänavatel prügikasti leidmine on keeruline ja samas prahti maas nigu polegi. Kõnnivad vaid märkamatult mõned hinged kühvli ja luuaga. Muidu linn nagu linn ikka, tänavad vaid tihti horisontaali asemel üles-alla.
Vaatame, kas saame hotelli katuselt jutu ka netiavarustesse üles...
Parimat!
Arles
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar