reede, 5. veebruar 2010

Rahu ja rahutus

Hoi lugejad!

Kuis kulgeb teite tormiline elu? Maailmaparandaja siinpool ekraani jäi nuputama, miks ikka on vaja kogu aeg muuta ja täiustada ja parendada. Parendada oma elu ja oma mõtlemist. Mis pagan see sunnib? Sunnib käituma ikka ja jälle kõrvaltvaatajale niiiii veidralt või arusaamatult. Elu ise? Kihk parema tulemuseni jõuda? Kes krt seda teab. Enamust ju ei kisugi. Elame ja oleme oma kujundatud kastis, nägemata elu enda ümber. Jookseme kinni ja kiindume samas sellesse. Mugav ju. Ja muutjad ja väljaronijad on imelikud. Mina siis k.a.
Me tegeleme oma hobidega, seadmata endile sihte. Miks siis? Võib ju sihtida küll. Olgu sihiks kasvõi nats parem, selgem või pidevam tegelemine. Mõnel üksikul on hobi sihiks midagi VÄGA suurt. Kui ei sihi ei saa ju pihta.
Ja me mässame oma tööga kuid ei suuda sest rutiinist välja saada. Jah, mõned suudavad - saavad ühe rutiini asemel teise. Need, kes on saanud - olete nüüd õnnelikumad siis? Ma ka proovisin pea 4 a tagasi rutiini vahetada, ei olnud. Tööpäev algab kell .. ja aaahhh kui igav. Nüüd juba "raseduse jagu aega" olen olnud vabamas graafikus ja "rutiinis". Töö on siis, kui sellega tegelen ja kellast sõltuvad kohtumised. Ja mida aeg edasi, seda vähem tahan tagasi sinna bürootööle. Mis siis, et liikumisvõimega ameteid saab valida.
Aga mis sunnib ka kõike muud vaatama nii - avatuna muutustele? Kes teab.. Ehk elu ise, sisemine sund saavutada KÕIGE parem tulemus...
Kas teie ka oma elu muudate? Miks ja kuidas? Ja kas KÕIGE parem üleüldse on olemas? Kui ei otsi, siis ei saa kindlasti teada, kuid vist kõike eip suudagi proovida. Ja nii mõndagi ei taha ka.
Siuke vilussoovhia täna siis :)
Päikest teile!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar