Tere "armas päevik". Püüan sinu sisse kanda oma laskmisalased tegevused ja mõtted. Endale väikseks motivatsiooniks ja huvitatutele lugemiseks. Jajah, konkurentidele siis "hirmuks" :). Asi sai alguse sellest, et toibudes parendatud jalast kukkusin jälle püssi laskma. Ja NII metsa läks. 419 selle asemel, et 520 lasta... Jamuidugi, süüdlasi igal pool ja tegevuses, kuid kõige rohkem endas. Ja vaja asi korda saada. Sõnaga, viimane võistlus oli olnud juba 480 silma, kuid ega seegi veel hää tundunud. Kuid tuli viimase võistluse ajal/järgselt mõte ka miskit muuta oma tehnikas ja harjutamistes jne.
Soojenduseks võhikutele esimesest laskmise spordialast, millega tegelen.
Õhupüssist liikuvate märkide laskmine. Allpool piltidel paistavad märgid, mida lastakse 10 m kauguselt 2 m laiuses avas. Märgi ilmudes on aega 2,5 või 5 sekundit püssi tõsteks ja lasu sooritamiseks- siis too seina taha kadunud. 5 sekundit on aeglane jooks ja 2,5 sekundit kiire jooks. Püssil on peal optika, millel sihikuks kaks tulpa - justkui " I I" kõrvuti. Mõlemat saab eraldi reguleerida. Ja mulle on kunagi õpetatud, et sihtida tuleb kahe märgi vahel olevat täppi. Nii lihtne see ongi. Või siis raske. Ahjaa, aeglase ja kiire jooksu vahel tuli tulbad erinevasse asendisse panna - kuna märgi kiirus on erinev, peab ka sihtimispunkt muutuma ja seda just nende tulpadega reguleeritaksegi.
Aga esimeses trennis 09.02.2010 oli mõtteks õpitud sihtimiskohas muutus teha - soovisin aeglses jooksus sihtida vana "armast" täppi ja kiires hoopsitükkis tagumise ehk "vale" tulbaga sedasama märki, mida lasin. Idee kuuldud väitest, et soomlased eri jooksude vahel optikat ei kruti. Ja tuligi välja, et nii saab, pole vaja kruttida. Ja kiires jooksus, kus aega niigi vähe, võis sihtida suuremasse alasse. Mulle meeldis. Teiseks harjutuseks oli sel nädalal tasakaalu uuesti leidmine - vaja ju ikka toetada ka paranenud jalale. Vaja leida oma tasakaal taas. Trennis olen lasknud 20 lasku paberi ehk 10 lasku märgi kohta.
Teine treeningpäev 11.02.2010 ja uuesti teel eneseleidmise poole. Jäin enesele kindlaks ja püüdsin süvendada uusi sihtimisviise. Esmalt muidugi aeglane kaos märklehes. Mitte küll kõige hullem aga siiski. Seejärel tabamuste koondumine järgmisel lehel. Ja siis juba pea-aegu väga ilus pilt, mille nägemine kahel viimasel lasul mõtte valesse kohta viis :). Ja siis juba kiire jooks. Vasakule jooksud lihtsamalt ja paremale jooksud ... No ei saa aru.
_______________________________________________________
Võistlus Kaius. 13.02.2010 Programmis kaks võistlusala - liikuv märk 30+30 ja 20+20. Esimene siis aeglased ja kiired jooksud 30 ja 30 lasku, maksimaalselt 600 silma. Teine aga vahelduva kiirusega jooksud - allpool seletus ka taga. Seekord mõlemas arvestuses tulemused eraldi.
Esimese võistlusala esimene pool ehk aeglased jooksud. Ja muidugi eelnes sellele loosimine - vaja ju teada laskejärjekorda. Ja täpselt nagu ka eelmisel võistlusel loositi mind ka seekord kõikse esimeseks laskuriks. Prr.. oli esmane reaktsioon, kuid selge on see, et minu laskeoskused ei muutu sõltuvalt laskejärjekorrast. Veidi küll hommikukohvi sisemust raputas, kuid eip sest hullu. 21 head lasku said kirja ja mõistus suutis ka harjutuse lõpupooles kontrollida lihaste tööd. 269 silma.
Siin on näha kiire jooks. Üle halbade aegade talutav võistluse algus andis lootuse teha talutav teine seeria ja nõnda siis tulejoonele. Väikest kõhklust lisas hingesoppi see, et ka trennis polnud ma kiiret jooksu korda saanud. Aga tuld! 3 esimest lasku olid super ja nagu ikka - lõi sassi. Ja siis, just seitsmenda lasu ajal tuldi uksest - hirmsa kolinaga läksid ka minu mõtted sama kolisevalt kaduma. Kuskil valges servas olev lask näitab, kui kaugele mõte ujus. Jooksud vasakule (ehk parempoolsed lehed) sujusid paremini ja teistpidi, nagu ka trennis, olid asjad veidi sassis. 15 head lasku sain siiski. Ja 240 silma ka. Kokku 509 ja veidi parem tulemus nende oleksite ja poleksite varju. Ehk siis kahe kõrva vahele :). Järgmine kord kasutan teisi kõrvu. Jah, kuna seltskond suht samal tasemel, siis oli esikoht 515 silma (V), kolmas sai kena ümara 500 punni (H), neljas oma arengus ja 500 poole teel olles tegi enne järgmist võistlust mõõtetulemuse 494 jures (T) ning rivi kaks viimast olid 451 (T2) ja 311 (V). Viimane neist oli hilinenu ja sai hakkama oma 60 lasuga puhta järjest - kiitus selle eest. Ahjaa, T2 on alles hiljuti, peale 25 aastast pausi taasleidnud laskmise ja pole veel leidnud kogu tehnilist lahendust enda jaoks :) Vabariigi rekord vast 585 kandis jäi seekord löömata, ehk järgmine kord ...
Esimene vahelduva jooksu seeria. Vahelduv jooks on mittelaskjatele teadmiseks selline naljakas harjutus, kus alles märgi ilmudes näeb, kas too liigub kiirelt või aeglaselt. Vastavalt tuleb siis reageerida ja sihtimispunkt valida. Lastakse ühe jutiga 20 lasku ja enne iga uut seeriat on 4 proovilasku. Kogu harjutuse moodustavad kaks 20 lasulist seeriat ehk 40 lasku ja kuni 400 silma. Selles seerias oli naljakas see, et lihtsaid - st. aeglaseid jookse eip suutnud normaalselt lasta ja lisasin lehte mitmeid 8 punkti auke ... . Kokkuvõtteks - 9 head lasku.
Et see siin on teine vahelduv jooks - jälle 5-l lehel 20 lasku. Käsi oli juba kenasti väsinud ja täiesti tahtmatud hüpped tulid sisse. On näha, kuidas kontroll vaikselt kaob seeria kulgedes. Siiski - ikka oli 11 head lasku.
Päeva lõppkommentaariks võiks anda siiski üsna positiivse hinde - olen ju oma teekonnal iga kord teinud edusamme. 319->449->480->509
Järgmise trenni-paari järel soperdan jälle.
Arles krt...sinu tase on ju 520 ja rohkem. Ma viimasel ajal olen tulemusi vaatanud ja imestanud et väga visalt käib see 500 piiri ületamine. Kahjuks pole ma ka nendel võistlustel osalenud ja ei tea miks nii..
VastaKustutaAeglases jooksus pole vaja mõelda...ja sihtida...Tuleb teha: tõste-õlga-rajoon-lask. Ja seda kõike võimalikult automaatselt, vähimagi tõmbluseta ja pea liigutamiseta Harjuta seda seisva täpiga...küll siis tuleb :)
Jaanus. Kah laskur.
Igati "tummine" treeningpäevik. Mõttetera - siit võiks vast edaspidi välja kasvada üks eraldi interneti lehekülg, kus saab hea ülevaate liikuva märgi ja jooksva metssea laskeharjutuste laskmise kohta koos piltidega märklehtedest ja sellekohase analüüsiga (treeningprogrammid, erinevad metoodikad jne). Sellealast kirjandust on piisavalt, kuid mitte kahjuks eesti keeles. Running target`i soomekeelne lühike juhend on piltidega vormistatud ja kergesti arusaadav.
VastaKustutaTegelikult on Jaanusel õigus, et laskeala on iseenesest lihte, tõste- keha tööga vedamine ja sujuv päästmine nn rajoonis. Me teeme ainult ise selle laskmise keerukaks selle läbi, et laskur mõtleb liiga palju ja ei tee seda mida vaja on motoorselt sooritada.
Küsimus pole siin niivõrd kuipalju keegi laseb, kas 510 või 520 silma. Kui lihasmotoorika on õige ja päästmine sujuv ei tohiks meist kellegile 550 silma saavutada mingi suur probleem. Kõik on kinni meil kahe kõrva vahel.
Teisalt. Sihid peavad olema pikemaajalised ja teostavada ning 550 silma laskmine ja üle selle nõuab minu arvamust mööda mitte lihtsalt õiges suunas mõtlemist vaid ka palju trenni sõna otsese mõttes sh ka seiseva märgi laskmist. Siit ka üks põhjused, miks me liikuva märgi laskurid "maadleme" suuremas osas 500 silma piirimail ja nats üle selle. Eks neid põhjuseid ole veelgi, kuid igaühel kindlasti omad. Iga laskuri areng on individuaalne ja personaalne. Ei väsi kordamast, et teoorias oleme me tegijad - laskmises aga kuidas kellegil väja tuleb.
Vaadake meie võistlustulemusi seisva märgi laskmises. Need tulemused räägivad kah ise enda eest. Vasak toetav käsi seisab meil küll ja küll, sest tulemused on üsna stabiilsed. Metsiselaskmisega saame seda seisva märgi taset veelgi näha a`la kuidas siis kellegil on. H.