laupäev, 27. juuni 2009

Vahe peal

Istun kuskil kesk ühikafuajeed ja kirjutan järjekordset lugu. Ilma reisita (nats valetasin), ilma seiklusteta - ka muust. Näiteks laskmisest. Ok, natukene.
Reis siis niivõrd, et võistluste vahepaus ning eip tahtnud R tüüdata, kuna tal täna-homme laskmised teises Eesti kandis. Ja reisisin tudengilinna.
Laskmisest aga niivõrd, et segadus, ses mõttes, et kuhu ja kuidas edasi. Miskit peab hakkama kärpima, kui pihtasaamise vajadus nii mitmel alal ja tulemused trennide hajumise tõttu kukkumas. Aga tõenäoliselt võidab suund, millel potentsiaali Euroopas rohkem ja kaotab vähema kaaluga pool. Kahjuks, kuigi just see oleks distsipliin, millel ka süsteemi ja tehnikat väga palju taga. Mis teha. Aga aitab mõistujutuosast, enamus lugejaid niikuinnii eri laskmistel ja harjutustel vahet eip tee.

Nüüd läbi ka meie segausuliste suve suurim püha ning piisavalt möödas, et kultuure võrrelda.
EI kultuur ja JA jaa kultuur. Enamus oli ju miski samba vastu ning enamusele nüüd see meeldib. See Orava hauatähis. Heakene küll. Mujal tundus JA olema teiste inimeste ja nende tegevuste kohta. Meil kostab sel kohal tihedamini ei. Pea-asi, et naabril ka hästi ei läheks. Niikaugele välja, et ametiühingute ehk töötajate esindaja tormab täiel mahul kaitsma töötuid, mitte töötajaid. Nende hüvitisi, mitte motivatsiooni ümber õppida. Võib-olla ehk sisult õigegi KM tõus aga tehti viisil, mis vaenlasi ja EI-sid juurde tekitas. Aga hea, et tulusid rohkem eip maksustatud. Vast ongi nii, et need, kel rohkem suudavad seda saada ka kanaleid valides ja need, kel sisendiks vaid napp-nõrk palgaraha, kannavad palgalt suurimat maksukoormust niikuinii. Piimapaki kallinemine on pea olematu, aga ntx BMW X5 ... . Tüütavaks muutus juba valitsuseski sotside hala ja süüdistamine - miskit riiki edasiviivat ju eip tulnud. Ses mõttes on pea ... ministri vahel tottergi tunduv optimism ikka veel parem, kui EItuse läbi hädaldamine. Teiste rahvaste juurde tulles - mujal maailmas oleks kui poliitukud vaid nii Eitavad, kui meie inimesed. Hiljuti avatud tuulepark näiteks. Ajakirjanikule kurtakse kriginat, millest omanikule pole midagi öeldud, häda nii suur, et elada enam ei saa aga esimene kellele mainitakse on ajakirjanik. Et see kuradi ei ikka suurelt esiküljele kümnes lehes saaks. Hilisem lahendus ju eip vaja sellist tähelepanu, negatiivne on see mis kõlab. AAAAAHHH ja käitumises sees on. JA näited kah. Ma siiamaani nuputan, kui lihtne oli liigelda Roomas ja Milanos, ning üldse Lääneriikides. Esimestes neis ju tohuvabohu aga sinu kava ja liigutus = JA, palun, mine. Mahub küll, eest võib läbi põigata ja pisike pidurdus pole ju probleem. Võib, kui see kedagi eiriti ei sega. Asjad, mille peale siin on EI ja tullakse või kallale.
Õnneks oleme meie ka JA riik. JA, mobiiliga saab ikka ja jälle kõike teha ja seda suhtumises JA maalastele näidates on ikka uhke küll - neile tundub see ikka veel tulevikumuusika. Nagu ka lihtne ja erusaadav (vähemasti eraisikule) e-maksuamet ja deklaratsioonid. Seal ongi neil ees suur EI, nii oluline muutus, ei usalda.
Äkki teeks kultuurilise JA kampaania omas riigis? Rohkem ja suurema kui LASE INIMENE ÜLE TEE oli? Lahedama, kui eestimaalased prükkariteks? Siukse pika ja toreda. Sest, ja, saame sest pagana raskest ajast üle, JAAAA, saame 5 rikkaima euroopa riigi hulka sõltumata sellest, kes valitseb ja SAAME üksteisele rohkem inimesed olla. Siis julgevad inimesed ka rohkem ettevõtlusega tegeleda ning ...

Sõnaga, korraks poliitik just siin ja just praegu oma mõtte pooleli jätab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar