Pöhh. Reisilt tulnuna sain Katrelt veelkord kinnitust, et hull olen. No mis seal imelikku on, kui pühapäeval võistlus oli ja tundisn jaksu nats kaasa lüüa. Mitte, et ma oleks jõudnud natukenegi harjutada, aga sportlaskmine on ju üsna huvitav tegevus.
Sõnaga siis pühapäeval sai kaasa lastud Eesti meistrivõistlustel ja Vilbergide Karikale. Ega harjutamata seda kindlust saa, aga miskit siiski. Sõnaga 30+30 ja neljas koht. 20+20 ning imekombel kolmas. Üldarvestuses ehk karikale ka imekombel kolmas.
Esmaspäeval sai ka käidud põtra proovimas. Seega lühikese aja jooksul paras ümberlülitumine. Aga neljapäeval pean laskma Saaremaal kokutuleku laskmist.
Aga kokkutuleku laskmine on asi, millest tahtsin kirjutada.
Ma ei saa aru nendest korraldajatest. Et mis pagana pärast peab kangekaelselt ajama oma rumalat jonni ja kritiseerijatele veel käru ka keerama? On kellelgi neist sellest parem, kui keerata teistele? Miks peavad kokkutulekule minevad laskjad kaks korda saaremaal käima. Korra laskmas ja siis eraldi veel kokkutulekule. Miks ei kõlvanud saarlastele läänemaa meeste abi, et saaks laskmise kokkutuleku ajal läbi viia? Miks peab laskma harjutust, mille kohta jahimeestena anname soovituse - palun ärge tehke, liiga suur oht ulukeid vigastada. Miks kirjutatakse juhendisse sisse lause, mis sisuliselt keelab kriitika (võimaldab võistlustelt eemaldamist)? Miks korraldavad võistlust mehed, kellest ei ole teada, et nad oleks enne võistlusi korraldanud? Ma saan aru, et saarlased võivad ja peavadki omamoodi olemise ja näoga olema. Aga miks just niiviisi? Viimastel päevadel olen suhelnud väga mitme maakonna meestega ja kõigil on peas samad küsimused ja sama kriitika. Ja kõik on saanud väga upsakaid vastuseid. Miks? Head saarlased, kas ülejäänud Eesti laskurid on teie vaenlased? Kas keegi on midagi halvasti teinud?
Kuna nüüd on võistluspäev pea käes, siis enam midagi muuta ei õnnestu. Sestap oleks vähemasti ilus, kui korraldajad ka mõistaks oma otsuseid ja seda, et nad on teistele käru keeranud ning vabandaksid osalejate ees. Minu ees pole vaja vabandada :)
Spordimeedia on ka asi, millest tahtsin kirjutada.
See Eesti spordimedia on vähe imelik asi. Ja jahilaskmise kajastamiseks selles .. ma ei oska enam arvata, mida tegema peaks. Pressiteadete saatmine ei paista õige tee olevat. Aga ehk juhtub mõni ajakirjanik sport.delfi.ee-st või postimehe spordikülgedelt või õhtulehe spordikülgedelt või päevalehe spordikülgedelt või mõnest muust portaalist täiesti kogemata siia ja tal pole kahju mõnd head nõu anda? Ahjaa, miks ma küsin - loomulikult isiklikust kasust. Igal sportimisel on kulud ja sponsorid aitaksid neid kanda. Sponsorid aga otsivad alasid, millel meediakajastus. Mina vana tola aga tahan tegelikult sponsoreid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar